Iga riik otsustab, kellel on õigus töötushüvitistele, kui suur see summa on ja kui pika aja jooksul nad seda saavad. EL tagab selle, et:

1. teil on õigus saada töötushüvitisi samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel, kes neid maksab. See on üldjuhul see riik, kus tee viimati töötasite (kui te ei ela mõnes muus riigis);
2. asutused peavad arvesse võtma teistes riikides täitunud kindlustus- või töötamisperioode, kui see on oluline teie õiguste seisukohast saada hüvitisi;
3. kui teie töötushüvitise summa sõltub teie eelnevast kutsetegevusega seotud töötasust, siis võetakse arvesse ainult kutsetegevusega seotud töötasu selles riigis, kus te viimati töötasite;
4. kui teie pereliikmed elavad mõnes teises ELi liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis ning teie töötushüvitise summa sõltub teie pereliikmete arvust, siis võetakse neid arvesse, justnagu elaksid nad selles riigis, mis maksab teile hüvitisi.

Võite nende riikide ametiasutustelt, kus te töötanud olete, küsida U1-dokumenti. Kõnealune vorm võimaldab teie taotlusega tegeleval asutusel võtta arvesse teistes riikides täitunud kindlustus- või töötamisperioode. >> Kasutage meie kataloogi sobiva kontaktasutuse leidmiseks

Kui te ei esita teie taotlusega tegelevale asutusele kõnealust dokumenti, saab viimane teistest riikidest vajaliku teabe elektroonilisel teel.

Kui te töötate ühes ELi liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis, kuid elate mõnes teises neist riikidest ning pöördute sinna iga päev või vähemalt korra nädalas tagasi, olete te piirialatöötaja, nagu on määratletud määruse nr 883/2004/EÜ artikli 1 lõikes f.

See tähendab seda, et töötuks jäädes, peaksite te end registreerima oma elukohariigi tööhõiveasutuses ning taotlema sealt töötushüvitisi.

Teabevahetus teie viimase kutsetegevuse kohta toimub asutuste vahel elektroonilisel teel. Võite samuti selle riigi asutustelt, kus te töötanud olete, küsida asjaomast teavet sisaldavat U1-dokumenti. Kõnealuse dokumendi esitamine oma elukohariigi tööhõiveasutusele võib kiirendada teie taotluse osas otsuse tegemist.

Euroopa õiguses eeldatakse, et teil on parem võimalus leida uus töö riigis, kus te tegelikult ka elate, ning sellepärast võimaldatakse selle alusel töötutel piirialatöötajatel naasta oma elukohariiki ning mitte pöörduda mõne teise riigi tööhõiveasutuse poole.

Kuigi te ei ole viimase töötamisperioodi jooksul oma elukohariigi kindlustusasutusele kindlustusmakseid teinud, saate te hüvitisi ikka nagu te oleksite seal kindlustatud olnud.

Kui töötushüvitiste summa sõltub teie eelmisest kutsetegevusega seotud töötasust, siis on hüvitisi maksva asutuse arvutuste aluseks töötasu, mida te saite riigis, kus te tegelikkuses viimati töötasite.

Teile kui piirialatöötajale võib ainsa riigina töötushüvitist maksta teie elukohariik. Seepärast peate end registreerima sealses tööhõiveasutuses. Kui te soovite tööd otsida ka riigis, kus te viimati töötasite, võite te end täiendava sammuna registreerida ka sealses tööhõiveasutuses.

Sel juhul peate järgima mõlema riigi kontrollimenetlusi ja kohustusi. Kuid kuna hüvitisi maksab alati teie elukohariik, on prioriteetsed sealsed kohustused ja töö otsimine seal.

Kui te elate muus ELi liikmesriigis, kui see, kus te töötate, kuid te pöördute sinna tagasi vähem kui korra nädalas (s.t et te ei ole piirialatöötaja), on teil kaks võimalust: te kas registreerite end selle riigi tööhõiveasutuses, kus te viimati töötasite ning taotlete sealt töötushüvitisi, või te pöördute tagasi oma elukohariiki, et seal tööd otsida ning saada sealt töötushüvitisi.

Mõlemal juhul põhineb teie töötushüvitiste arvutamine kutsetegevuse eest saadud töötasul, mida te saite oma viimasel töökohal riigis, kus te töötasite.

Teil on kõigepealt võimalus end registreerida tööotsijana ning taotleda hüvitisi seal, kus te viimati töötasite ning seejärel tagasi pöörduda oma elukohariiki, „eksportides” oma töötushüvitused (vt allpool).

Teie elukohariik on riik, kus te tavapäraselt elate, s.o riik, kus asub teie huvikese.

On koostatud loetelu kriteeriumidest, mis aitavad sotsiaalkindlustusasutustel hinnata, millist riiki tuleb käsitada teie elukohariigina. Need hõlmavad järgmist: asjaomaste liikmesriikide territooriumil viibimise kestus; perekonnaseis ja perekondlikud sidemed; elukoha olukord ning see, kui alaline see elukoht on; koht, kus teostate kutse- või mis tahes tasustamata tegevust; kutsetegevuse eripära; riik, mida peetakse maksustamise tähenduses isiku elukohaks; õpilaste puhul tuluallikas.

Igal juhul otsustab sotsiaalkindlustusasutus, mitte teie, millist riiki peetakse teie elukohariigiks.

Kui te soovite otsida tööd mõnes teises riigis, mis ei ole teile töötushüvitisi maksev riik, võite te kõnealused hüvitised piiratud ajavahemiku jooksul üle kanda või „eksportida” (vt tingimusi allpool). >> Kasutage meie kataloogi sobiva kontaktasutuse leidmiseks

Teatavatel tingimustel (vt allpool) võite saada töötushüvitisi kolme kuu jooksul alates sellest kuupäevast, mil te ei olnud enam kättesaadav teile töötushüvitisi maksva riigi tööhõiveasutusele. Kõnealuse riigi pädev talitus või asutus võib seda perioodi pikendada maksimaalselt kuue kuuni.

Selleks et tagada töötushüvitiste säilimine, peaksite pikendust taotlema enne esimese kolme kuu lõppu. Riiklikud ametiasutused ei ole kohustatud pikendust andma. Nad teevad oma otsuse teie olukorra hindamise põhjal.

1. Te peate olema kättesaadav teile hüvitisi maksva riigi tööhõiveasutustele vähemalt neli nädalat pärast töötuks jäämist. Erandid on võimalikud.
2. Te peate oma tööhõiveasutusest taotlema U2-vormi. See dokument võimaldab teil end registreerida välismaal asuvas tööhõivaeasutuses.
3. Seitsme päeva jooksul pärast lahkumist peate te end registreerima selle riigi tööhõiveasutuses, kus te soovite tööd otsida. Siis peate te täitma sealse tööhõiveasutuse seatud kohustusi ja organiseeritud kontrollimenetlusi.
4. Kui teil ei õnnestu tööd leida, peate te naasma enne teie U2-vormil määratletud perioodi lõppu. Kui te naasete hiljem ilma vastava selgesõnalise loata teile hüvitisi maksva riigi tööhõiveasutuselt, jääte te ilma kõigist kehtivatest õigustest.

Kui te naasete teile hüvitisi maksvasse riiki enne teie tööhõiveasutuse poolt määratletud perioodi lõppu, mis on kirjas teie U2-vormil, makstakse teile jätkuvalt teile määratud töötushüvitisi. Kui te naasete pärast kokkulepitud perioodi lõppu, võite oma õigusest kõnealustele hüvitistele ilma jääda.

Kui te naasete teile hüvitisi maksvasse riiki enne teie tööhõiveasutuse poolt määratletud perioodi lõppu, mis on kirjas teie U2-vormil, makstakse teile jätkuvalt teile määratud töötushüvitisi.

Samuti võite te teha otsuse minna tööd otsima teise riiki ning saada jätkuvalt töötushüvitisi, tingimusel et kogu välismaal veedetud periood ei ületaks maksimaalset 3 kuud (teie asutuse poolt pikendatav kuni 6 kuuni).

Jah, teil on lubatud töötada enamikes riikides, kuid:

• Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkungingriik ja Šveits kohaldavad ikka veel piiranguid Bulgaaria ja Rumeenia kodanike suhtes ning
• Austria, Malta, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Šveits kohaldavad ikka veel teatavaid piiranguid Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari kodanike suhtes.

Kõik sellised piirangud tuleb kaotada:

• 30. aprilliks 2011 Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari kodanike puhul – 31. maiks 2011 Šveitsi poolt.
• 31. detsembriks 2013 Bulgaaria ja Rumeenia kodanike puhul – 31. maiks 2016 Šveitsi poolt.

Kui te naasete oma elukohariiki pärast välimsaal töötatud perioodi, ning see riik maksab teile töötushüvitisi, on asjaomane riik vastutav ka teie muude sotsiaalkindlustusõiguste eest. Isegi kui te olite oma viimase töötamisperioodi ajal kindlustatud mõnes muus ELi liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis, muutub pädevaks riigiks see riik, mis maksab teile töötushüvitisi.

Kui teile maksab töötushüvitisi riik, kus te töötuks jäite, on teie tervisekindlustus muudes ELi liikmesriikides jätkuvalt kehtiv. Teil ja teie pereliikmetel on õigus ravile, kuid te peate esitama Euroopa ravikindlustuskaardi. Kui teil seda veel ei ole, saate te seda toatleda oma tervisekindlustusasutusest. >> Külastage Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlevaid lehekülgi