Archive:Rahvastikumuutused piirkondlikul tasandil
This Statistics Explained article is outdated and has been archived - for recent articles on population see here.
- Andmed 2011. aasta märtsi seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.
Käesolevas artiklis kirjeldatakse piirkondade tasandil toimuvaid rahvastikumuutusi Euroopa Liidus (EL), mis on tingitud loomulikest rahvastikumuutustest ja rändest. Praegu on muutuste peamiseks teguriks ränne.
,_by_NUTS_3_regions,_2008.PNG)
Demograafilised suundumused mõjutavad olulisel määral ELi ühiskonda ja tekitavad suuri probleeme kõikides poliitikavaldkondades. Seetõttu on üksikasjalik statistiline teave hädavajalik nii poliitikakujundajatele kui ka kodanikele.
Peamised statistilised näitajad
Rahvaarv ja rahvastikutihedus
1. jaanuari 2009. aasta seisuga elas ELi 27 liikmesriigis kokku 499,7 miljonit inimest. Rahvastikutihedus EL-27 tasandil oli 2008. aastal hinnanguliselt 116 inimest km2 kohta.
Kaart 1 näitab rahvastikutihedust 2008. aastal. Üldiselt on kõige tihedamalt asustatud need NUTS 3. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad riikide pealinnu ja enamasti ka nende vahetus läheduses asuvaid piirkondi.
Pariisi hõlmav NUTS 3. tasandi piirkond oli kaugelt kõige tihedama asustusega piirkond (21 022 inimest km2 kohta), millele järgnesid Inner London West (10 094) ja Inner London East (9 049). Rahvastikutihedus ületas 5 000 inimese piiri km2 kohta järgmistes NUTS 3. tasandi piirkondades (kahanevas järjekorras): Hauts-de-Seine (Prantsusmaa), Bucureşti (Rumeenia), Bruxelles-Capitale/Brussel-Hoofdstad (Belgia), Seine-Saint-Denis ja Val-de-Marne (Prantsusmaa), Melilla (Hispaania) ja Basel-Stadt (Šveits).
2008. aastal oli kõige hõredama asustusega 3. tasandi statistiline piirkond vaatlusalusel territooriumil Landsbyggd (Island), kus elas 1,2 inimest km2 kohta. EL-27s oli kõige hõredama asustusega NUTS 3. tasandi piirkond Guyane (Prantsusmaa), kus elas 2,7 inimest km2 kohta.
Rahvastikumuutused 2008. aastal
Rahvastikumuutus antud võrdlusaastal on järgneva aasta rahvaarvu ja võrdlusaasta rahvaarvu vahe 1. jaanuari seisuga. Rahvaarvu muutused on tingitud sündide ja surmade arvust ning riiki sisse ja riigist välja rändavate inimeste arvust. Seega sõltuvad rahvastikumuutused kahest komponendist, milleks on loomulik muutus (sündide ja surmade vahe) ning netoränne ja statistiline korrigeerimine (vt Andmete allikad ja kättesaadavus).
Kaartidel 2, 3 ja 4 on esitatud rahvastikumuutused ja nimetatud kaks komponenti 2008. aasta seisuga NUTS 3. tasandi piirkondade kaupa. Võrreldavuse huvides on rahvastikumuutus ja selle kaks komponenti esitatud üldkordajate kaudu 1 000 inimese kohta, s.t võrreldes piirkonna keskmise rahvaarvuga (vt Andmete allikad ja kättesaadavus).
Kaartidel on näha piirkondlikud erinevused rahvastikumuutustes, mis varieeruvad rahvaarvu kasvust kahanemiseni (Kaart 2) ning on tingitud positiivsetest või negatiivsetest loomulikest muutustest (Kaart 3) ja positiivsest või negatiivsest netorändest ja statistilisest korrigeerimisest (Kaart 4).
EL-27 demograafiline hetkeolukord kinnitab rahvaarvu jätkuvat kasvu, mis algas 1960. aastal ning on püsinud muutumatuna. 2008. aastal kasvas EL-27 rahvaarv 4,1 inimese võrra 1 000 elaniku kohta, millest loomulik kasv oli (vt Andmete allikad ja kättesaadavus) 1,2 inimest 1 000 elaniku kohta ning netoränne[1] 2,9 inimest 1 000 elaniku kohta. Kuigi rahvaarv 2008. aastal EL-27s tervikuna kasvas, jaotusid rahvastikumuutused liikmesriigiti ebaühtlaselt. 2008. aastal rahvaarv kasvas 20s ELi liikmesriigis ja kahanes ülejäänud seitsmes.
Rahvaarv kahanes enamikus NUTS 3. tasandi kirde- ja idapiirkondades ning osades kagupiirkondades. Riigid, mille piirkondades oli selline suundumus 2008. aastal eriti märgatav, olid Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Rumeenia, Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Horvaatia, kus rahvaarv vähenes enamikus NUTS 3. tasandi piirkondades, ületades rahvaarvu kasvu ülejäänud piirkondades. Rahvaarvu kahanemist oli märgata ka Rootsi põhjaosas, Soome Itä-Suomi piirkonnas, paljudes Kreeka ja Portugali piirkondades ning mitmes Türgi piirkonnas. Rahvaarv kasvas seevastu Küprosel, Luksemburgis, Maltal ja Montenegros, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ja enamikus Türgi piirkondades.
2008. aastal kasvas rahvaarv peaaegu kõikides ELi lääne- ja edelapiirkondades. Kasv oli iseäranis märgatav Iirimaal ja peaaegu kõikides Ühendkuningriigi piirkondades, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, sealhulgas Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ning Hispaania ja Portugali Atlandi ookeani saartel. Positiivsed rahvastikumuutused registreeriti ka Austrias, Šveitsis, Belgias, Luksemburgis ja Madalmaades.
Kaardil 2 esitatud olukorrast saab täpsema pildi, analüüsides kahte rahvastikumuutuse komponenti, s.t loomulikke muutusi ja netorännet[2].
Kaardil 3 on näha, et paljudes ELi piirkondades suri 2008. aastal rohkem inimesi kui sündis. Sellega kaasnev negatiivne loomulik rahvastikumuutus on laialt levinud ja mõjutab peaaegu pooli ELi piirkondi. Positiivset loomulikku rahvastikumuutust on märgata kõikjal Iirimaal, Ühendkuningriigi keskosas ning enamikus Prantsusmaa, Belgia, Luksemburgi, Madalmaade, Šveitsi, Islandi, Liechtensteini, Taani ja Norra piirkondades. Kõikides nendes piirkondades ületas 2008. aastal elussündide arv surmade arvu.
Surmade arv ületas sündide arvu enamikus piirkondades Saksamaal, Ungaris, Horvaatias, Rumeenias ja Bulgaarias, samuti Balti riikides ning Kreekas ja Itaalias. Ülejäänud riikides oli sündide ja surmade arv tervikuna paremas tasakaalus.
ELis on rahvastiku loomuliku juurdekasvu pidurdumise põhjus see, et saadakse vähem lapsi kui varem. EL-27s tervikuna on üldine sündimuse määr langenud ligikaudu 2,5 elussünnilt naise kohta 1960ndate alguses 1,6 elussünnile ajavahemikus 2006–2008. (Üldise sündimuse määra määratlust vt Andmete allikad ja kättesaadavus).
Riikide tasandil oli ajavahemikus 2006–2008 üldise sündimuse määr alla 1,5 lapse naise kohta 27 liikmesriigist 17s. Maailma arenenud piirkondades peetakse üldist sündimuse määra 2,1 elussündi naise kohta rahvastiku taastootmise tasemeks, s.t tasemeks, mille puhul rahvaarv püsib sisse- ja väljarände puudumisel pikemal perioodil stabiilsena. Ajavahemikus 2006–2008 oli sündimuse määr praktiliselt kõikjal ELis, EFTAs ja kandidaatriikides, välja arvatud Türgi ja Island, tugevalt alla rahvastiku taastootmise taseme.
Kaardil 5 on esitatud üldise sündimuse määra varieerumine NUTS 2. tasandi piirkondade lõikes. Ajavahemikus 2006–2008 varieerus üldine sündimuse määr analüüsiga hõlmatud 317s NUTS 2. tasandi piirkonnas keskmiselt ühest lapsest naise kohta Hispaania piirkonnas Asturias 3,7 lapseni Prantsusmaa ülemeredepartemangus Guyane.
Tänu paranenud sotsiaal-majanduslikele ja keskkonnaalastele tingimustele ning paremale ravile ja hooldusele on oodatav eluiga sünnihetkel pikenenud viimase 50 aastaga umbes kümne aasta võrra.
Kaardid 6 ja 7 annavad NUTS 2. tasandi piirkondade lõikes ülevaate meeste ja naiste oodatavast keskmisest elueast sünnihetkel ajavahemikus 2006–2008. Kaardid on otseselt võrreldavad tänu ühesugustele värvidele, mida meeste ja naiste oodatava eluea kirjeldamiseks on kasutatud.
Naised elavad meestest kauem kõikides piirkondades. EL-27 tasandil on naiste oodatav eluiga sünnihetkel 82,2 aastat ja meestel 76,1, mis tähendab soolist lõhet 6,1 aasta võrra naiste kasuks.
Piirkondade andmed näitasid naiste ja meeste madalaimate ja kõrgeimate näitajate vahelisi suuri erinevusi. Naiste madalaim näitaja oli 76,0 aastat (Rumeenia piirkonnad Vest ja Nord-Vest ning Bulgaaria piirkonnad Yugoiztochen ja Severozapaden) ning meestel 65,5 aastat (Leedu). Pikim oodatav eluiga sünnihetkel oli naiste puhul 86,0 aastat ja meestel 80,2 aastat, kusjuures mõlemad registreeriti Ticino piirkonnas Šveitsis.
Kaardil 6 on näha, et meeste oodatav eluiga sünnihetkel on 74 aastat või vähem peamiselt EL-27 idaosas, hõlmates Balti riike, Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ja Montenegrot ning mõnda piirkonda Tšehhi Vabariigis, Portugalis ja Horvaatias, samal ajal kui sellistes piirkondades nagu Åland (Soome) ja Ticino (Šveits) oli see näitaja üle 80. Kaart 7 kirjeldab naiste oodatava eluea jaotumist piirkondade lõikes, kusjuures see näitaja on 78 aastat või vähem peamiselt Euroopa idaosas, hõlmates Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro kõik piirkonnad ja enamiku Ungari piirkondadest. Kõnealune näitaja oli üle 84 aasta paljudes Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia piirkondades, Salzburgi piirkonnas Austrias ning Šveitsis ja Liechtensteinis.
Väikseim sooline lõhe oli 3,4 aastat ja seda Soome Ålandi piirkonnas, samas kui suurim lõhe ehk 11,8 aastat registreeriti Leedus.
Netoränne on sündimuse ja suremuse kõrval kolmas rahvastikumuutusi mõjutav tegur. Kuna paljud ELi riigid on praegu demograafilise arengu sellises etapis, kus loomulik rahvastikumuutus on vaevu tasakaalus või negatiivne, muutub netoränne rahvaarvu säilitamise seisukohalt üha tähtsamaks. Lisaks sellele mõjutab ränne kaudselt ka rahvaarvu loomulikku kasvu, kuna rändajatel sünnib lapsi. Lisaks on rändajad tavaliselt nooremad inimesed, kes ei ole veel selles vanuses, kus on suurem tõenäosus surra.
Kaart 4 kirjeldab netorännet (sealhulgas statistiline korrigeerimine) 2008. aastal NUTS 3. tasandi piirkondade lõikes EL-27s, EFTAs ja kandidaatriikides.
Mõnes EL-27 piirkonnas on positiivne netoränne tasakaalustanud negatiivsed loomulikud muutused. Kõige silmatorkavam on see Kerkyra ja Ioannina piirkondades Kreekas, Itaalia põhja- ja keskpiirkondades ning sellistes piirkondades nagu Pest (Ungari), Pieriga (Läti), La Palma (Hispaania), Wiener Umland/Nordteil (Austria) ja Landes (Prantsusmaa). Vastupidist olukorda, kus negatiivne netoränne muudab olematuks loomulikud positiivsed muutused, esineb harvem, kuid seda on märgata sellistes piirkondades nagu Miasto Poznań ja Miasto Kraków Poolas, Osttirol ja Lungau Austrias, Ardennes Prantsusmaal ning Würzburg Landkreis ja Mainz Kreisfreie Stadt Saksamaal.
Kaardil 4 on toodud esile neli piiriülest piirkonda, kust on lahkunud rohkem inimesi kui juurde tulnud (negatiivne netoränne):
- Põhjamaad: Island, Norra ja Rootsi põhjapiirkonnad ning Soome lääne- ja idapiirkonnad;
- Loode- ja Kesk-Euroopa: üksikud piirkonnad Iirimaal, Ühendkuningriigis ja Madalmaades, enamik piirkondi Saksamaal, Prantsusmaa kirdepiirkonnad ning Austria lõunapiirkonnad;
- Ida-Euroopa; enamik piirkondi Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis;
- Lõuna-Euroopa: enamik piirkondi Portugalis, üksikud piirkonnad Hispaanias, Lõuna-Itaalias ja Kreekas ning mitmed piirkonnad Horvaatias.
Prantsusmaa ülemeredepartemangudest täheldati negatiivset netorännet Guadeloupel ja Martinique'il.
On piirkondi, kus kaks rahvastikumuutuse komponenti (loomulik muutus ja netoränne) on liikunud samas suunas.
Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Liechtensteinis ja Montenegros ning enamikus piirkondades Iirimaal, Belgias, Madalmaades, Hispaanias, Sloveenias ja Norras kaasnes loomuliku positiivse muutusega positiivne ränne, mis tõi kaasa rahvaarvu summaarse kasvu.
Vastupidine olukord, kus mõlemad rahvastikumuutuse komponendid liikusid negatiivses suunas, valitses paljudes NUTS 3. tasandi piirkondades Saksamaal, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Horvaatias ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. Komponentide summaarne mõju tõi 2008. aastal kaasa rahvaarvu märgatava vähenemise.
Analüüsides riigi pealinna hõlmavate NUTS 3. tasandi piirkondade [3] netorännet, tehti järgmised tähelepanekud.
Positiivse loomuliku muutuse ja positiivse netorände koostoimel kasvas rahvaarv 24 piirkonnas. Selline suundumus oli iseäranis märgatav pealinnu hõlmavates piirkondades Põhjamaades (Oslo Norras, Höfudborgarsvædi Islandil, Stockholms län Rootsis, Byen København Taanis ja Uusimaa Soomes), Kesk-Euroopas (Luksemburg, Arr. de Bruxelles-Capitale/Arr. van Brussel-Hoofdstad Belgias, Osrednjeslovenska Sloveenias ja Hlavní mesto Praha Tšehhi Vabariigis) ning Madridi piirkonnas Hispaanias.
Neljas piirkonnas, milleks olid Budapest (Ungari), Sofia (stolitsa) (Bulgaaria), Bucureşti (Rumeenia) ja Vilniaus apskritis (Leedu), tasakaalustas positiivne netoränne negatiivse loomuliku muutuse.
Viies piirkonnas, nagu Inner London ja Outer London (Ühendkuningriik), Dublin (Iirimaa), Paris (Prantsusmaa) ja Grande Lisboa (Portugal), registreeriti positiivne rahvastiku juurdekasv hoolimata negatiivsest netorändest.
Riia piirkonnas Lätis registreeriti negatiivse loomuliku muutuse ja negatiivse netorände summaarsest mõjust tingitud rahvaarvu kahanemine.
Rahvastiku vananemine: hetkeolukord
Sünnihetkel oodatava eluea märkimisväärne ja jätkuv pikenemine koos madala sündivuse ja Teise maailmasõja järgse beebibuumi põlvkonna pensionilejäämisega toob kaasa rahvastiku vananemise. Vanadussõltuvusmäär näitab pensioniealise elanikkonna suhet tööealisesse elanikkonda.
Kaart 8 näitab vanadussõltuvusmäära ELi, EFTA ja kandidaatriikide NUTS 2. tasandi piirkondades. EL-27 tasandil oli 65aastaste ja vanemate määr tööealisest elanikkonnast 25,6 %. Teisiti öeldes pidasid 100 tööeas inimest ülal keskmiselt kahtekümmend kuut 65aastast ja vanemat inimest. 2009. aasta alguses varieerus vanadussõltuvusmäär 5,4 %-st Vani piirkonnas Türgis kuni 43,3 %-ni Ligurias Itaalias.
Vanadussõltuvusmäär ületas 30 % kokku 68 piirkonnas:
- Põhjamaad: Rootsi ja Soome piirkonnad;
- Loode-, Kesk- ja Ida-Euroopa: Ühendkuningriigi, Belgia, Saksamaa ja Bulgaaria piirkonnad;
- Vahemeremaad: Prantsusmaa, Hispaania, Portugali, Itaalia ja Kreeka piirkonnad.
Kokkuvõte
Käesolevas peatükis tuuakse esile ELi 27 liikmesriigi, EFTA ja kandidaatriikide piirkondade rahvastikus toimuvate suundumuste tähtsamad jooned ajavahemikus 1. jaanuarist 2006 kuni 1. jaanuarini 2009. Riigipiire ületavate ühesuguste ilmingutega piirkondi on püütud rühmitada niipalju kui võimalik.
Kuigi rahvaarvu vähenemine oli mitmetes piirkondades ilmne, suurenes ELi rahvaarv tervikuna vaatlusalusel perioodil igal aastal ligikaudu 2 miljoni inimese võrra. Rahvaarvu kasvu peamine tegur on netoränne, mis tasakaalustas paljude piirkondade negatiivse loomuliku muutuse.
ELi demograafiliste muutuste mõju on tuntav ka aastakümnete pärast. Jätkuvalt madal sündivus ja sünnihetkel oodatava eluea pikenemine tähendavad üleminekut palju vanema elanikkonnaga ühiskonnale, mida on mitmetes piirkondades juba märgata.
Andmete allikad ja kättesaadavus
Allikad: Eurostat — Rahvastikustatistika.
Lisateavet on võimalik saada Eurostati veebisaidilt Rahvastikku käsitlevast jaost.
Kontekst
Demograafilistel muutustel on Euroopa Liidu ühiskonnale märkimisväärne mõju. Jätkuvalt madal sündivus koos pikema eluea ja beebibuumi põlvkonna pensioniikka jõudmisega toob kaasa ELi rahvastiku vananemise. Tööeas inimeste arv kahaneb, samas kui vanade inimeste arv kasvab.
Rahvastiku vananemisega seotud sotsiaalsetel ja majanduslikel muutustel on ELi jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Muutused hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi, mõjutades muu hulgas kooliealist elanikkonda, tervishoidu, tööturul osalemist, sotsiaalkaitset, sotsiaalkindlustuse valdkonda ja riigi rahandust.
Täiendav Eurostati teave
Väljaanded
- Eurostat regional yearbook 2011, 1. peatükk
- European Regional and Urban Statistics - Reference guide 2008 (kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles)
Põhitabelid
- Regional demographic statistics (t_reg_dem)
- Total average population, by NUTS 2 regions (tgs00001)
- Population density, by NUTS 2 regions (tgs00024)
Andmebaas
- Regional demographic statistics (reg_dem)
- Population and area (reg_dempoar)
- Population at 1st January by sex and age from 1990 onwards (demo_r_d2jan)
- Population at 1st January by sex and age (source: OECD) - in persons (demo_r_d2janoecd)
- Annual average population by sex (demo_r_d3avg)
- Area of the regions (demo_r_d3area)
- Area of the regions (source: OECD) (demo_r_d2aroecd)
- Population density (demo_r_d3dens)
- Population density (source: OECD) (demo_r_d2deoecd)
- Population by sex and age groups on 1 January - NUTS level 3 regions (demo_r_pjanaggr3)
- Demographic balance and crude rates - NUTS level 2 and 3 regions (demo_r_gind3)
- Population and area (reg_dempoar)
- Population change (reg_dempch)
- Births and deaths (demo_r_d3natmo)
- Births by age of the mother (demo_r_d2natag)
- Deaths by sex and age (demo_r_d2morag)
- Infant mortality (demo_r_d2infmo)
- Fertility rates by age - NUTS level 2 regions (demo_r_frate2)
- Population change (reg_dempch)
