Sõnastik:Euroala
Euroala koosneb Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest, kes on võtnud kasutusele ühisraha euro.
| Belgia | (BE) | Saksamaa | (DE) | Eesti | (EE) | ||
| Iirimaa | (IE) | Kreeka | (EL) | Hispaania | (ES) | ||
| Prantsusmaa | (FR) | Itaalia | (IT) | Küpros | (CY) | ||
| Läti | (LV) | Leedu | (LT) | Luksemburg | (LU) | ||
| Malta | (MT) | Madalmaad | (NL) | Austria | (AT) | ||
| Portugal | (PT) | Sloveenia | (SI) | Slovakkia | (SK) | ||
| Soome | (FI) |
1. jaanuaril 1999 käivitus majandus- ja rahaliidu III etapp ning 11 euroala asutajariigis – Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksmaal ja Soomes – võeti kasutusele euro. 1. jaanuaril 2001 liitus euroalaga Kreeka.
Kuni 2001. aasta lõpuni eksisteeris euro üksnes n-ö virtuaalse rahana (st seda kasutati tšekkide, ülekannete ja kaardimaksete puhul) ning selle kasutamine oli vabatahtlik (puudus nii käsk kui ka keeld). Euro sularaha – mündid ja rahatähed – tuli käibele 1. jaanuaril 2002, mil euro kasutamine muutus kohustuslikuks ja riikide omavääringud kadusid järk-järgult käibelt.
Alates aastast 2007 on euroala järjest laienenud ning sellega on ühinenud aina enam liikmesriike: Sloveenia (1. jaanuarist 2007), Küpros ja Malta (1. jaanuarist 2008), Slovakkia (1. jaanuarist 2009), Eesti (1. jaanuarist 2011) ja Lätist (1. jaanuaril 2014). 1. jaanuaril 2015 sai Litwa euroala 19. liikmesriik.