Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed seisuga märts 2020.

Artikli planeeritud ajakohastamine: juuni 2021.

This Statistics Explained article has been archived on 6 April 2021.

Highlights

ELi 27, Ameerika Ühendriikide ja Hiina osakaal maailma kaubavahetuses oli 2018. aastal 42 %.

2019. aastal oli EL 27 peamine ekspordipartner Ameerika Ühendriigid ja peamine impordipartner Hiina.

2019. aastal moodustasid masinad ja transpordiseadmed enam kui 41 % EL 27 ekspordist ja 33 % EL 27 impordist.

Rahvusvahelise kaubavahetuse areng, EL 28, 2009–2019

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) rahvusvahelise kaubavahetuse arengust. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi sisekaubandust (ELi liikmesriikide vahelist kaubandust), ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 27 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi 15 %. Rahvusvahelise kaubavahetuse käive ületab märkimisväärselt rahvusvahelise teenuskaubanduse käivet (umbes kolm korda), sest mõnda teenust on selle olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

See artikkel on osa veebiväljaandest, milles on esitatud värskeim statistika rahvusvahelise kaubavahetuse kohta, sealhulgas teave ELi peamiste kaubanduspartnerite, peamiste kaubeldavate tooteliikide ja kaubanduse konkreetsete iseärasuste kohta ning taustteave.

Full article

Kolm suurimat ülemaailmses rahvusvahelises kaubanduses osalejat: EL, Hiina ja USA

Rahvusvahelises kaubanduses on suurimad ülemaailmsed osalised (vt joonis 1) olnud EL 27, Hiina ja Ameerika Ühendriigid ning seda juba alates 2004. aastast, kui Hiina edestas selles suhtes Jaapanit. 2018. aastal oli EL 27 kaubavahetuse kogukäive (eksport ja import kokku) 3 967 miljardit eurot (see näitaja ei kajasta ELi sisekaubandust), mis on 50 miljardit eurot rohkem kui Hiina puhul ja 342 miljardit eurot rohkem kui Ameerika Ühendriikide puhul. Kaubavahetuse käibe poolest neljandal kohal oli Jaapan 1 260 miljardi euroga.

Joonis 1: Olulisemad rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad, 2018
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja UNCTAD

2018. aastal ületas eksport importi (kattekordaja) iseäranis suurel määral Venemaal ja Hiinas (vt joonis 2) ning neil oli ka absoluutväärtuses suurim aastane kaubanduse ülejääk.

Joonis 2: Rahvusvahelise kaubavahetuse kattekordaja, 2008 ja 2018
(%)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja UNCTAD

2018. aastal oli suurim kaubanduse puudujääk Ameerika Ühendriikidel (vt joonis 3) – sama suundumust on täheldatud kogu viimase kümne aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad.

Joonis 3: Rahvusvahelise kaubavahetuse bilanss, 2008 ja 2018
(miljardites eurodes)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja UNCTAD

Ekspordi- ja impordivoogusid vaadeldes selgub, et 2018. aastal oli EL 27 ülemaailmses kaupade ekspordis ja impordis teisel kohal (vt joonised 4 ja 5) – ELi 27 kaubaeksport moodustas 15,5 % maailma koguekspordist. Ainult Hiina osakaal oli suurem (15,8 %), samas kui Ameerika Ühendriigid jäid veidi kaugemale (10,6 %).

Joonis 4: Maailma kaubaekspordituru jagunemine, 2018
(osakaal maailma ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja UNCTAD

Ameerika Ühendriikide osakaal ülemaailmses impordis (15,8 %) oli 2018. aastal suurem kui EL 27-l (13,7 %) või Hiinal (13,0 %).

Joonis 5: Maailma kaubaimpordituru jagunemine, 2018
(osakaal maailma impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja UNCTAD

ELi väliskaubanduse ülejääk alates 2012. aastast

EL 27 rahvusvaheline kaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi välisekspordi ja välisimpordi summa) oli 2019. aastal hinnanguliselt 4 067 miljardit eurot (vt joonis 6). Võrreldes 2018. aastaga suurenesid nii import kui ka eksport, kusjuures impordi suurenemine oli väiksem (27 miljardit eurot) kui ekspordi suurenemine (73 miljardit eurot). Selle tulemusena suurenes EL 27 kaubanduse ülejääk 152 miljardilt eurolt 2018. aastal 197 miljardi euroni 2019. aastal.

Ajavahemikul 2009–2012 tõusis EL 27 eksport kiiresti 1 184 miljardilt eurolt 1 771 miljardi euroni. Ajavahemikul 2012–2016 jäi eksport suhteliselt stabiilseks, kuid järgmisel kolmel aastal suurenes see 1 867 miljardilt eurolt 2016. aastal 2 132 miljardi euroni 2019. aastal. Import järgis ekspordiga enam-vähem sama suundumust ja tõusis 1 193 miljardilt eurolt 2009. aastal 1 666 miljardi euroni 2011. aastal. Aastatel 2011–2016 jäi import suhteliselt stabiilseks, kuid järgmisel kolmel aastal suurenes see 1 602 miljardilt eurolt 1 935 euroni 2019. aastal.

Joonis 6: Rahvusvahelise kaubavahetuse areng, EL 27, 2009-2019
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

EL 27 väliskaubanduse valdkonnas oli 2019. aastal ELi liikmesriikide seas ülekaalukalt suurim panustaja Saksamaa, kelle kaubavahetus moodustas 29,6 % EL 27 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu viiendiku (21,0 %) EL 27 impordist (vt joonis 7). Järgmised kolm suurimat eksportijat – Prantsusmaa (11,6 %), Itaalia (11,0 %) ja Madalmaad (10,3 %) – olid ainsad muud ELi liikmesriigid, kellel oli EL 27 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv . Madalmaad (17,5 %), Prantsusmaa (10,7 %) ja Itaalia (9,5 %) olid 2019. aastal Saksamaa järel suurimad kolmandatest riikidest kauba eksportijad. Madalmaade suhteliselt suur osakaal tuleb vähemalt osaliselt kauba arvelt, mis saabub ELi Rotterdami kaudu, mis on Euroopa Liidu suurim meresadam.

Joonis 7: EL 27 väliskaubandus, 2019
(osakaal EL 27 ekspordist/impordist)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

EL 27 suurim väliskaubanduse ülejääk oli 2019. aastal Saksamaal (224,3 miljardit eurot), järgnesid Itaalia (51,9 miljardit eurot), Iirimaa (40,6 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (39,2 miljardit eurot). Suurim puudujääk ELi väliskaubanduses registreeriti Madalmaades (118,7 miljardit eurot) ja Hispaanias (30,7 miljardit eurot) (vt allpool esitatud Exceli faili tabel B).

ELi sisekaubanduse suurim osakaal Luksemburgis ja Slovakkias

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubandus) suuruseks hinnati ekspordis arvestatuna 2019. aastal 3 061 miljardit eurot. See oli 44 % suurem kui EL 27 eksport kolmandatesse riikidesse (ELi väliskaubandus), mis ulatus 2 132 miljardi euroni.

EL 27 sisekaubandus (samuti ekspordis mõõdetuna) kasvas aastatel 2018 ja 2019 EL 27-s 1,5 %. Ajavahemikul 2018–2019 kasvas eksport kahekohalise arvu võrra vaid Küprosel (16,4 %), samas kui Rootsis (–0,6 %), Belgias (–0,3 %) ja Slovakkias (–0,1 %) liidusisene eksport langes. Impordi puhul oli kasv suurem kui 5 % vaid Horvaatia (7,8 %) ja Portugali (7,4 %) puhul, samas vähenes Iirimaa (–3,9 %), Belgia (–-1,4 %), Malta (–1,3 %) ja Rootsi (–0,9 %) import.

Nagu EL 27 väliskaubanduse puhul, oli 2019. aastal ka EL 27 sisekaubanduses ELi liikmesriikidest juhtpositsioonil Saksamaa, kelle arvele langes 22,8 % EL 27 kauba ekspordist teistesse liikmesriikidesse ja 23,2 % teistest liikmesriikidest saabunud kauba impordist EL 27-s (vt joonis 8). Madalmaad (13,5 %) oli ainus teine liikmesriik, kes andis enam kui kümnendiku ELi-sisesest ekspordist, jällegi tänu Rotterdamile, samal ajal kui Prantsusmaa (12,5 %) oli ainus muu liikmesriik, kelle arvele langes enam kui kümnendik ELi-sisesest impordist.

Joonis 8: EL 27 sisekaubandus, 2019
(osakaal EL 27 ekspordist/impordist)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutab asjaolu, et ELi sisekaubandus (eksport ja import koos) ületas ELi väliskaubandust (eksport ja import koos) kõikide liikmesriikide puhul, välja arvatud Iirimaa (vt joonis 9). Siiski esines suuri erinevusi liikmesriikide liidusisese ja liiduvälise kogukaubavahetuse vahekorras, milles kajastuvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. ELi sisekaubanduse osakaal (üle 75 % kogukaubandusest) oli suurim Luksemburgis (82,0 %), Slovakkias (79,5 %), Tšehhi Vabariigis (76,6 %) ja Ungaris (75,1 %) ning madalaim Kreekas 51,5 % ja Iirimaal 37,5 %.

Joonis 9: EL 27 sise- ja väliskaubandus, 2019
(impordi ja ekspordi summa, osakaal kogu kaubavahetuses)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Kaubavahetuse oluline suurenemine Hiinaga aastatel 2009–2019

Ajavahemikus 2009–2019 oli EL 27 kaupade ekspordi areng peamiste partnerriikide puhul väga erinev. Peamiste kaubanduspartnerite puhul oli suurim keskmine aastane kasv Hiinasse (9,9 %) ja Mehhikosse (9,5 %) suunduva ekspordi puhul, vt joonis 10. Väikseim oli kasv Venemaale (3,3 %) ja Norrasse (4,1 %) suunatud ekspordi puhul.

Impordi puhul oli ajavahemikus 2009–2019 suurim Mehhikost (10,5 %) ja Türgist (8,1 %) imporditud kaupade keskmine aastane kasvumäär. Väikseim kasv registreeriti impordi puhul, mis oli pärit Norrast (0,3 %) ja Venemaalt (2,3 %), kes olid mõlemad suured energiatoodete importijad, ja Jaapanist (2,2 %).

Joonis 10: EL 27 väliskaubavahetus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 27, 2009 ja 2019
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Ameerika Ühendriigid jäid 2019. aastal EL 27-st eksporditud kaupade kõige olulisemaks sihtkohaks (vt joonis 11), osakaaluga 18,0 %. Suuruselt teine EL 27 ekspordi sihtkoht oli Ühendkuningriik (14,9 % EL 27 koguekspordist), millele järgnes Hiina (9,3 %). EL 27 kaubaekspordi seitsmele suurimale sihtturule – Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Hiina, Šveits, Venemaa, Türgi ja Jaapan – läks enam kui pool (59,3 %) EL 27 kaupade koguekspordist.

Joonis 11: Peamised kaubaekspordi partnerid, EL 27, 2019
(osakaal EL 27 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Seitse suurimat EL 27-sse kauba importijat olid samad mis seitse suurimat EL 27-st eksporditud kaupade sihtturgu, ehkki nende järjestus oli veidi teistsugune (vrdl jooniseid 11 ja 12). Nende seitsme riigi osakaal EL 27 kaubaimpordis oli suurem kui nende osakaal EL 27 kaubaekspordis: veidi enam kui kolm viiendikku (60,7 %) EL 27-sse suunduvast kaupade koguimpordist oli pärit kõnealusest seitsmest riigist. Peaaegu ühe viiendikuga (18,7 %) koguimpordist oli Hiina 2019. aastal suurim EL 27-sse kaupade tarnija. Talle järgnesid Ameerika Ühendriigid (12,0 %) ja Ühendkuningriik (10,0 %).

Joonis 12: Peamised kaubaimpordi partnerid, EL 27, 2019
(osakaal EL 27 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Suur kaubandusbilansi ülejääk masinate, sõidukite ja kemikaalide puhul

Ajavahemikul 2014–2019 kasvas EL 27 välisekspordi väärtus enamiku joonisel 13 kujutatud tooterühmade puhul, välja arvatud energia eksport, mis kahanes 8,2 %. Kõige rohkem kasvas kemikaalide eksport – 35,8 %. Rohkem kui 20 % kasvas ka toiduainete ja jookide (22,7 %) ning toorainete (20,1 %) eksport.

Impordi poolel täheldati sarnast suundumust, ehk ELi-välise energiaimpordi üldine tase vähenes aastatel 2014–2019 oluliselt (–15,2 %) (osa kahjumist võib olla tingitud hinnamuutustest ja/või vahetuskursi kõikumistest, kuna nafta hinda maailmaturul arvestatakse USA dollarites). Seevastu masinate ja sõidukite ELi-väline import kasvas kokku 45,4 % ning võrdlemisi kõrge kasvumäär registreeriti ka kemikaalide (28,6 %) ning muude tööstuskaupade (24,1 %) puhul.

197,1 miljardi euro suurune EL 27 väliskaubanduse ülejääk 2019. aastal oli tingitud peamiselt masinate ja sõidukite (237,1 miljardit eurot) ning kemikaalide (171,6 miljardit eurot) ja vähemal määral toidu ja jookide ning muude tööstuskaupade positiivsest kaubandusbilansist. Need valdkonnad ei suutnud aga kompenseerida suurt energiakaubanduse (–258,2 miljardit eurot) ja veidi väiksemat toorainekaubanduse (–26,1 miljardit eurot) puudujääki.

Joonis 13: EL 27 väliskaubandus peamiste toodete kaupa, EL 27, 2014 ja 2019
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

EL 27 kaupade ekspordi struktuur ei muutunud ajavahemikul 2014–2019 kuigi palju (vt joonis 14), ainult kemikaalide eksport suurenes 2,4 protsendipunkti võrra (16,7 %-lt 2014. aastal 19,1 %-ni 2019. aastal) ning energiakaupade eksport vähenes 1,4 protsendipunkti võrra.

Joonis 14: Peamised ekspordiartiklid, EL 27, 2014 ja 2019
(osakaal EL 27 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

EL 27 impordi struktuuri vaadates, vähenes aastatel 2014–2019 märkimisväärselt energiakaubanduse impordi osakaal, langedes 7,6 protsendipunkti võrra ehk 26,3 %-lt 18,7 %-ni (vt joonis 15). Langus oli osaliselt tingitud energiatoodete hindade langusest. Seevastu suurenes samal ajavahemikul masinate ja sõidukite osakaal 6,0 protsendipunkti võrra ehk 26,9 %-lt 32,8 %-ni. Muude toodete osakaal muutus vaid veidi.

Joonis 15: Peamised impordiartiklid, EL 27, 2014 ja 2019
(osakaal EL 27 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonisel 16 kujutatakse võrdlevalt EL 27 impordi ja ekspordi struktuuri 2019. aastal: seejuures tuleb meeles pidada, et ekspordi kogumaht oli umbes 10,2 % suurem kui impordi kogumaht. Kõige märkimisväärsem erinevus on seotud energiakaubanduse osakaaluga, mille import oli ekspordist neli korda suurem. Seda tasakaalustas masinate ja sõidukite ning kemikaalide väiksem osakaal impordis (võrreldes ekspordiga).

Joonis 16: Peamised ekspordi- ja impordiartiklid, EL 27, 2019
(osakaal EL 27 välisekspordis/välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

International trade in goods: tables and figures (inglise keeles)

Andmeallikad

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika abil mõõdetakse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (ELi sisekaubandus) ning kaubavahetust, mis toimub liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel (ELi väliskaubandus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistika avaldatakse kõikide andmeid esitavate riikide ja iga nende partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Toodete klassifitseerimiseks kasutatakse enamasti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) standardset väliskaubanduse klassifikaatorit (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi väliskaubanduse statistikas EL 27 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi 27 riigist maailma kõikidesse teistesse riikidesse, samal ajal kui ELi välisimport tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (ELi mittekuuluvatest riikidest) EL 27-sse. Kui esitatakse aga andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubanduse vood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii liidusisesed kui ka -välised kaubanduspartnerid). Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubanduse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud kaupade importi ja eksporti.

ELi sise- ja väliskaubanduse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal (FOB)) ning impordi puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu (CIF)). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi puhul teekonnaga selle ELi liikmesriigi territooriumil, kes kaupa ekspordib, ning impordi puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse.

ELi andmed pärinevad Eurostati andmebaasist COMEXT, mis sisaldab võrdlusandmeid rahvusvahelise kaubavahetuse kohta. See võimaldab tutvuda nii hiljutiste kui ka varasemate ELi liikmesriikidelt kogutud andmetega ning ühtlasi hõlmab statistikat märkimisväärse arvu ELi mittekuuluvate riikide kohta. Igal kuul koostatakse COMEXTi andmete põhjal rahvusvahelise kaubavahetuse koond- ja üksikasjalik statistika, mis avaldatakse Eurostati veebisaidil. Kuna COMEXTi ajakohastatakse iga päev, võivad veebisaidil avaldatud andmed erineda COMEXTis sisalduvatest andmetest (kui neid on hiljuti muudetud).

EL 27 andmed kajastavad poliitilisi muutusi ELi koosseisus. Seetõttu peetakse Ühendkuningriiki EL 27 partnerriigiks väljaspool ELi. Ühendkuningriik on siiski endiselt siseturu osa kuni üleminekuperioodi lõpuni, mis tähendab, et andmed Ühendkuningriigiga toimuva kaubanduse kohta põhinevad endiselt ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse puhul kasutatavatel statistilistel mõistetel. Sellest tulenevalt on import muudest EL 27 väliskaubanduse partnerriikidest rühmitatud päritoluriigi järgi, kuid Ühendkuningriigi andmed kajastavad lähteriiki. See tähendab praktikas, et kaubad, mis EL 27 Ühendkuningriigist importis, transporditi füüsiliselt küll Ühendkuningriigist, kuid osa neist kaupadest võis olla pärit ka mujalt kui Ühendkuningriigist. Seetõttu ei ole andmed kaubavahetuse kohta Ühendkuningriigiga täielikult võrreldavad andmetega kaubavahetuse kohta teiste EL 27 väliskaubanduspartneritega.

Joonistel 1–5 esitatud andmed ELi-väliste peamiste kaubanduspartnerite kohta on võetud ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) andmebaasist. Osakaalude arvutamisel on maailmakaubandus määratletud kui ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse (allikas: Eurostat) ja kolmandate riikide rahvusvahelise kaubanduse summa (allikas: UNCTAD).

Kontekst

Otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 27 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib ELi liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse – seega võib üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Seda ainupädevust laiendati hiljuti, et see ei hõlmaks üksnes kaubavahetust, vaid ka teenustekaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid (peatükis 4).

Maailma mastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusküsimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. WTOsse kuulub 164 riiki (2020. aasta märtsi seisuga) ning sellel on mitu kandidaatliiget, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mille tulemusi tuntakse Doha arengukavana.