Archive:Rahvamajanduse arvepidamine ja SKP

Andmed 2020. aasta augusti seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: november 2021.

This Statistics Explained article has been archived on 30 July 2021.

Highlights

2019. aastal kasvas SKP EL 27s kuuendat aastat järjest ja euroalal samuti kuuendat aastat järjest.

EL 27-s on viimasel kümnel aastal toimunud lahknevad struktuursed muutused: ehituse ning finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus kogulisandväärtuses on vähenenud, äriteenuste oma suurenenud.

2019. aastal registreeriti EL 27 majanduses kuuendat aastat järjest investeeringute kasv.

SKP reaalkasv 2009–2019

Rahvamajanduse arvepidamine on paljude käesolevas artiklis esitatud ja hästi teada majandusnäitajate allikas. Majanduse üldise suuruse mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini sisemajanduse koguprodukti (SKP). Sellel põhinevaid näitajaid, nagu SKP elaniku kohta – näiteks väljendatuna eurodes või korrigeerituna hinnatasemete erinevuste arvessevõtmiseks (väljendatuna ostujõu standardina (PPS)) –, kasutatakse laialdaselt elatustasemete võrdlemiseks või majandusliku lähenemise või kaugenemise jälgimiseks Euroopa Liidus (EL).

Peale selle võivad konkreetsete SKP komponentide ja nendega seotud näitajate, näiteks majandustoodangut, importi ja eksporti, (era- ja avaliku sektori) sisetarbimist või investeeringuid käsitlevate näitajate areng ning andmed tulude ja säästude jaotuse kohta anda väärtuslikku teavet selle kohta, mis on majanduses edasiviivaks jõuks. Selle alusel saab välja töötada konkreetse ELi poliitika ning seda jälgida ja hinnata.

See artikkel avaldatakse igal aastal ja see põhineb eelmiste aastate andmetel. 2020. aasta versioon kirjeldab olukorda kuni aastani 2019. Niisiis saab COVID-19 mõjuga seonduvad esimesed järeldused avaldada alles artikli 2021. aasta versioonis ning kriisi kogu ulatus kajastub veel hilisemates versioonides.

Full article

SKP areng EL 27-s: kasv alates 2014. aastast

Ülemaailmne finants- ja majanduskriis tõi EL 27-s 2009. aastal kaasa suure majanduslanguse (vt joonis 1), millele 2010. aastal järgnes majanduse taastumine. Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides algas kriis varem ning SKP aastamuutus (reaalarvestuses) oli negatiivne juba 2008. aastal. 2009. aastal langesid muutusemäärad veelgi, taas tõusma hakkasid need 2010. aastal. Seevastu Hiinas (k.a Hongkong) jätkus kriisi ajal majandustoodangu suhteliselt kiire kasv (igal aastal ligi 10 %), mis järgnevatel aastatel mõnevõrra aeglustus, kuid püsis märgatavalt suurem kui üheski teises joonisel 1 näidatud riigis.

Kriisi saabumine oli ilmne juba 2008. aastal, mil SKP kasv aeglustus EL 27-s märkimisväärselt. Sellele järgnes 2009. aastal SKP reaalväärtuse vähenemine 4,3 % võrra. EL 27 majanduse taastumisega suurenes SKP indeks (mis põhineb aheldatud väärtustel) 2010. aastal 2,2 % ja 2011. aastal veel 1,8 %. Seejärel kahanes SKP 2012. aastal 0,7 % ning jäi 2013. aastal pea muutumatuks, misjärel 2014. registreeriti taas positiivne muutus (1,6 %). Aastatel 2015–2018 oli kasv suhteliselt stabiilne, vahemikus 2,0 –2,8 % aastas. 2019. aastal kasv aeglustus ning EL 27-s registreeritud SKP reaalkasv oli 1,5 %.

Euroalal (EA-19) olid vastavad muutusenäitajad EL 27-s registreeritutega sarnased: 2009. ja 2012. aastal registreeritud langused (–4,5 % ja –0,9 %) ületasid EL 27 näitajaid ning 2012. aasta langus ulatus ka 2013. aastasse (–0,2 %), samas kui EL 27 SKP püsis 2013. aastal muutumatuna. Kuigi igal EL 27 kasvuaastal kasvas ka euroala majandus, oli kasvumäär euroalal tavaliselt 0,1 või 0,2 protsendipunkti võrra väiksem. Seetõttu oli SKP reaalkasv euroalal ajavahemikus 2009–2019 mõnevõrra tagasihoidlikum kui EL 27-s tervikuna.

Joonis 1. Reaalse SKP muutusemäär, 2009–2019
(muutus võrreldes eelmise aastaga (%))
Allikas: Eurostat (naida_10_gdp)

Reaalse SKP kasv erines ELi piires märkimisväärselt, seda nii ajavahemike kui ka liikmesriikide lõikes (vt tabel 1). 2009. aastal oli kõikides ELi liikmesriikides peale Poola majanduslangus, 2010. aastal hakkas majandus 23 liikmesriigis uuesti kasvama ning ka 2011. aastal registreeriti 23 liikmesriigis kasv. 2012. aastal see suundumus aga pöördus: majanduskasvust teatasid veidi enam kui pooled liikmesriigid (14), samal ajal kui ülejäänud liikmesriikide toodang vähenes. Seejärel registreeris enamik liikmesriike taas kasvu: positiivse muutusemääraga riikide arv suurenes 2013. aastal 16ni, 2014. aastal 23ni ning 2015. ja 2016. aastal 26ni. 2017. aastal oli kõigis 27 liikmesriigis positiivne muutusemäär (2007. aastast alates esimest korda), samuti 2018. ja 2019. aastal. Ainus liikmesriik, kus muutus oli 2015. ja 2016. aastal negatiivne, oli Kreeka, kus registreeriti langus 0,4 % ja 0,2 % pärast 2014. aasta 0,7 %-list kasvu, millele eelnes viis toodangu languse aastat ajavahemikus 2009–2013.

Tabel 1. Reaalse SKP muutusemäär, 2009–2019
Allikas: Eurostat (naida_10_gdp)

Reaalse SKP suurimad aastased kasvumäärad registreeriti 2019. aastal Iirimaal (5,6 %), Ungaris (4,9 %) ja Maltal (4,7 %), väikseimad aga Saksamaal (0,6 %) ja Itaalias (0,3 %).

SKP keskmine aastakasv oli viimasel kümnel aastal EL 27s 1,6 % ja euroalal 1,4 %

Poolas olid muutusemäärad positiivsed kogu tabelis 1 kajastatud ajavahemikul, nagu ka tabelis nimetatud ELi mittekuuluvatest riikidest Albaanias, Kosovos* (2009.–2018. aasta andmed) ja Hiinas (2009.–2018. aasta andmed). Belgias, Bulgaarias, Taanis, Saksamaal, Eestis, Iirimaal, Prantsusmaal, Leedus, Maltal ja Slovakkias oli aastane muutusemäär 2019. aastal kümnendat aastat järjest positiivne, nagu ka Norras, Šveitsis ja Ameerika Ühendriikides, samas kui Türgi registreeris 2018. aastal oma üheksanda järjestikuse positiivse aastamuutuse.

Üleilmse finants- ja majanduskriisi mõju halvendas ELi liikmesriikide viimase kümne aasta üldiseid majandustulemusi. EL 27 ja euroala (EA 19) keskmised aastased kasvumäärad ajavahemikus 2009–2019 olid vastavalt 1,6 % ja 1,4 % (vt tabel 1). Selle näitaja põhjal oli liikmesriikide hulgas kasv kiireim Iirimaal (keskmine aastakasv 6,0 %, mis sisaldab ka rahvusvaheliste korporatsioonide tegevust kajastavat erakorralist 2015. aasta kasvu), millele järgnesid Malta (5,7 %), Eesti (3,7 %), Poola (3,6 %) ja Leedu (3,5 %; juhime tähelepanu, et aegreas on lünk). Seevastu Portugalis ja Itaalias oli ajavahemikus 2009–2019 keskmine aastakasv alla 1,0 % ning Kreekas oli SKP muutus kokkuvõttes negatiivne.

Riikide võrdlemisel kasutatakse sageli ostujõu standardit (PPS) ehk riikidevahelise hinnataseme erinevusega korrigeeritud väärtusi. Juhime tähelepanu, et joonistel 2 ja 3 ning tabelis 2 esitatud andmed on jooksevhindades ning inflatsiooni ja vahetuskursi kõikumise tõttu ei tohiks neid kasutada muutusemäärade arvutamiseks.

2019. aastal oli SKP EL 27s 13,9 triljonit ( 13 900 miljardit) PPS-ühikut – EL 27 PPS-ühik võrdub seejuures ühe euroga. Seega oli EL 27 SKP ajavahemikus 2009–2019 ostujõu standardi järgi kõikidel aastatel Ameerika Ühendriikidest väiksem (nagu näidatud joonisel 2; juhime siiski tähelepanu, et ostujõu standardi näitajad on mõeldud riikidevaheliseks võrdluseks, mitte ajaliseks võrdluseks, kuna neid ei saa metoodikast tingitud põhjustel käsitada aegridadena). On huvitav märkida, et Hiinal oli varem väiksem majandustoodang kui EL 27-l või Ameerika Ühendriikidel, kuid kiirete muutuste ja Hiina majanduse jätkuva laienemise tõttu on see olukord muutunud. 2013. aastal jõudis Hiina SKP ostujõu standardi järgi tasemele, mis oli esimest korda kõrgem EL 27s registreeritust. 2016. aastal oli Hiina SKP ostujõu standardi alusel esimest korda võrdne Ameerika Ühendriikide omaga ja 2017. aastal ületas see Ameerika Ühendriikide taseme (ning samas olukorras on Hiina püsinud siiani).

Joonis 2. SKP jooksvates turuhindades, 2009–2019
(miljardit PPSi)
Allikas: Eurostat (prc_ppp_ind)

Kui lähtuda ostujõu standardist, siis andis Saksamaa 2019. aastal üle viiendiku EL 27 SKPst

Euroala arvele langes 2019. aastal 81,1 % EL 27 SKPst (mõõdetuna ostujõu standardi alusel) ehk vähem kui 2009. aastal (83,2 %). 2019. aastal moodustas nelja suurima majandusega ELi liikmesriigi (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) SKP EL 27 SKPst veidi üle kolme viiendiku (60,7 %), mida oli 2,0 protsendipunkti vähem kui kümme aastat varem (2009). Ainuüksi Saksamaa arvele langes 2019. aastal 22,4 % EL-27 SKPst ehk rohkem kui 2009. aasta 21,5 %. Kolme teise suurima liikmesriigi osakaalud ajavahemikus 2009–2019 vähenesid: Itaalial 1,8 protsendipunkti, Hispaanial 1,0 protsendipunkti ja Prantsusmaal 0,1 protsendipunkti.

2019. aastal oli SKP elaniku kohta EL 27s keskmiselt 31 100 eurot

Elatustaseme hindamiseks kasutatakse tavaliselt SKPd elaniku kohta ehk arvutatuna majanduse suuruse ja rahvaarvu suhte järgi. EL 27 rahvaarv oli 2019. aastal 448 miljonit. 2019. aastal oli EL 27 keskmine SKP elaniku kohta (jooksevhindades) 31 100 eurot. Ostujõu standardina väljendatud väärtustes on arvesse võetud riikidevahelisi hinnatasemete erinevusi. Üksikute riikide suhtelist olukorda saab väljendada võrdluses EL 27 keskmisega, mis on võrdsustatud 100ga (vt tabel 2, parem pool). Selle näitaja kõige suurem väärtus ELi liikmesriikides registreeriti Luksemburgis, kus SKP elaniku kohta ostujõu standardi alusel oli 2019. aastal EL 27 keskmisest ligikaudu 2,6 korda suurem (osaliselt saab seda põhjendada Belgiast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt pärit piiriüleste töötajate suure osatähtsusega). Seevastu Bulgaarias oli SKP elaniku kohta ostujõu standardi alusel veidi üle poole EL 27 keskmisest.

Tabel 2. SKP jooksvates turuhindades, 2009 ja 2017–2019
Allikas: Eurostat (prc_ppp_ind)

PPSi näitajate viimase kümne aasta areng võimaldab järeldada, et elatustasemed on teataval määral ühtlustunud. Enamikus liikmesriikides, kes ühinesid ELiga 2004., 2007. või 2013. aastal, tõusid näitajad tasemelt, mis jäi 2009. aastal EL 27 keskmist mõnevõrra allapoole, 2019. aastal tasemele, mis oli EL 27 keskmisele lähemal, olenemata mõningatest üleilmse finants- ja majanduskriisi ajal kogetud tagasilöökidest – vt joonis 3. Erandiks oli Küpros, kes langes EL 27 keskmisest kõrgemalt tasemelt (2009. aastal 106 % EL 27 keskmisest) alla keskmise (89 %). Vanematest liikmesriikidest langesid EL 27 keskmist ületavalt tasemelt alla keskmise ka Itaalia ja Hispaania. Kreeka ja Portugal langesid EL 27 keskmisest veelgi allapoole. Edumaad võrreldes EL 27 keskmisega suurendasid Taani, Saksamaa ja Luksemburg ning eelkõige Iirimaa. Ülejäänud EL 15 liikmesriigid – Austria, Belgia, Prantsusmaa, Rootsi, Soome ja Madalmaad – langesid 2009. aasta EL 27 keskmist ületavalt tasemelt 2019. aastaks EL 27 keskmise poole (kuid mitte alla selle).

Joonis 3. SKP elaniku kohta jooksvates turuhindades, 2009 ja 2019
(EL 27 = 100; aluseks PPS elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (prc_ppp_ind)

EL 27 kogulisandväärtus majandustegevusalade kaupa

2019. aastal loodi ligikaudu kolmveerand EL 27 kogulisandväärtusest teenuste sektoris

Kui vaadelda SKPd toodangu poole pealt, siis tabelis 3 antakse ülevaade kümne majandustegevusala (NACE Rev. 2 kohaselt) suhtelisest tähtsusest, lähtudes nende poolt kogulisandväärtusesse antud panusest jooksvates alushindades.

Ajavahemikul 2009–2019 suurenes tööstuse osakaal EL 27 lisandväärtuses 0,7 protsendipunkti võrra 19,7 %-le, möödudes jae- ja hulgikaubandusest, transpordist ning majutus- ja toitlustusteenustest ning tõustes kümne tegevusala hulgas suurimaks; jae- ja hulgikaubanduse, transpordi ning majutus- ja toitlustusteenuste osatähtsus kogulisandväärtuses oli 2009. ja 2019. aastal sama (19,3 %). Suurim kasv ehk 1,1 protsendipunkti (10,2 %-lt 11,3 %-le) registreeriti sel ajavahemikul kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning haldus- ja abitegevuste (edaspidi „äriteenused“) vallas, mis tõusid kinnisvaraalase tegevuse ees suuruselt neljandaks tegevusalaks. Ainsad muud tegevusalad, mille osatähtsus suurenes, olid info- ja sideteenused (kasv 0,3 protsendipunkti 5,0 %-le) ning põllumajandus, metsandus ja kalandus (kasv 0,1 protsendipunkti 1,8 %-le).

Suuruselt kolmas tegevusala (kogulisandväärtuse järgi) oli 2019. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, mille osatähtsus kogulisandväärtuses suurenes 0,6 protsendipunkti ja jõudis 18,7 %ni. Muud tegevusalad, mille osakaal kogutoodangus märkimisväärselt langes, olid ehitus (langus 0,6 protsendipunkti 5,6 %-le) ning finants- ja kindlustusteenused (langus 0,7 protsendipunkti 4,5 %-le). Kahe ülejäänud tegevusala osatähtsus langes vähem: kinnisvaraalase tegevuse osakaal vähenes 0,1 protsendipunkti 10,8 %-le ning see langes suuruse poolest neljandast viiendaks; suuruselt eelviimase osakaaluga tegevusala (põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ees) oli kunst, meelelahutustegevus ja muud teenused, mille osakaal langes 0,3 protsendipunkti 3,3 %-le.

Tabel 3. Kogulisandväärtus jooksvates alushindades, 2009 ja 2019
(% kogulisandväärtusest)
Allikas: Eurostat (nama_10_a10)

Teenused andsid EL 27 kogulisandväärtusest 2019. aastal 72,9 %, 2009. aastal oli see näitaja 73,2 %. Teenuste suhteline osatähtsus oli eriti suur Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Prantsusmaal, Kreekas, Madalmaades, Belgias ja Portugalis, kus teenused andsid vähemalt kolmveerand kogulisandväärtusest. Seevastu Iirimaal, Tšehhis, Rumeenias, Poolas, Slovakkias, Sloveenias ja Ungaris oli teenuste osatähtsus vahemikus 61–66 % (kõigis neis oli suhteliselt suur osatähtsus tööstusel).

Majandustegevuste lahknevad suundumused viimasel kümnel aastal

Struktuurse muutuse on vähemalt osaliselt tinginud sellised nähtused nagu tehnoloogilised muutused, suhteliste hindade areng, alltöövõtt ja üleilmastumine, mille tulemusena viiakse tootmistegevus ja mõned teenused (need, mida saab osutada distantsilt, näiteks interneti teel või kõnekeskuse kaudu) sageli väiksemate tööjõukuludega piirkondadesse nii EL 27s kui ka väljaspool. Peale selle mõjutasid mitut tegevusala eriti tugevalt üleilmne finants- ja majanduskriis ning selle tagajärjed, kuid enamiku tegevusalade puhul jäi kriisi suurim mõju aastatesse 2007–2009 ehk jooniste 4 ja 5 aegridade eelsesse aega.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse toodang EL 27s ajavahemikul 2009–2014 kõikus ning muutusemäärad ulatusid –4,7 %st kuni 5,4 %ni. Pärast seda on muutused olnud tagasihoidlikumad: 2015. ja 2016. aastal registreeriti väikesed langused, vastavalt 0,7 % ja 1,1 %, millele järgnesid kolm suhteliselt väikest tõusu (0,4 –1,3 %) aastatel 2017–2019. Kokkuvõttes oli toodang 2019. aastal 5,0 % suurem kui 2009. aastal. EL 27 tööstustoodang suurenes 2009.–2011. aastal 11,9 %, taastudes kriisist, kuid vähenes 2011.–2013. aastal 2,3 %. Sellele järgnes neli aastat tööstustoodangu suhteliselt kiiret kasvu (aastakasv vahemikus 2,4 –3,3 %) ning tagasihoidlikum kasv 2018. aastal (1,9 %), kuid 2019. aastal registreeriti 0,5 % langus. Kokkuvõttes oli toodang 2019. aastal 24,5 % suurem kui 2009. aastal. Kõige suurem ja pikem langus registreeriti pärast kriisi ehituses, kus toodang vähenes kogu EL 27s 2009.–2013. aastal 14,9 % (olles juba vähenenud ka 2008. ja 2009. aastal), kusjuures toodang kahanes sel ajavahemikul igal aastal. 2015. aastal registreeriti ehituses esimest korda kaheksa aasta jooksul taas aastakasv – 1,6 % (2014. aastal püsis näitaja muutumatuna). Sellele järgnes kuni 2019. aastani kasv vahemikus 1,3 –3,8 %. Olenemata sellest stabiilse kasvu perioodist oli ehituse valdkonna toodang 2019. aastal 3,4 % väiksem kui 2009. aastal (ning seega ka märkimisväärselt väiksem kui enne kriisi algust).

Kaks teenuste valdkonda – info- ja sideteenused ning kinnisvaraalane tegevus – saavutasid ajavahemikul 2009–2019 positiivse aastase muutusemäära kõikidel aastatel. Sarnane oli olukord ka äriteenuste puhul, kui arvata välja 2012. aasta mõõdukas 0,2 % langus, avaliku halduse, riigikaitse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande puhul, välja arvatud 2012. aasta muutumatu seis ja 2013. aasta väike 0,1 % langus, ning jae- ja hulgikaubanduse, transpordi, majutus- ja toitlustusteenuste puhul, kui arvata välja 0,5 % langus aastal 2013. Neist kiireim üldine kasv saavutati aastatel 2009–2019 info- ja sideteenuste tegevusalal, kus toodang oli 2019. aastal 48,9 % suurem kui 2009. aastal; kõige aeglasem oli kasv avaliku halduse, riigikaitse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alal (kokku 9,5 %). Kahel teisel teenustega seotud tegevusalal – finants- ja kindlustustegevus ning kunst, meelelahutustegevus ja muud teenused – registreeriti ajavahemikul 2009–2019 kolm langusaastat ning kogukasv oli mõõdukas, vastavalt 5,4 % ja 4,8 %.

Kogulisandväärtus suurenes EL 27s 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes kõikidel tegevusaladel peale tööstuse. Tegevusalad, kus kasv oli kõige suurem, olid info ja side (3,9 %) ning ehitus (3,4 %). Tööstustoodang vähenes 0,5 % ning muudest tegevusaladest oli kasv kõige aeglasem põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses (0,4 %).

Joonis 4. Tegeliku kogulisandväärtuse areng, EL 27, 2009–2019
(2010 = 100)
Allikas: Eurostat (nama_10_a10)

Joonis 5. Tegeliku kogulisandväärtuse areng, EL 27, 2009–2019
(2010 = 100)
Allikas: Eurostat (nama_10_a10)

Tööviljakus

Et kõrvaldada inflatsiooni mõju, saab selleks, et arvutada tööviljakust isiku kohta, kasutada hinnamuutustega kohandatud andmeid. Analüüsist, milles on käsitletud reaalarvestuses tööviljakust tööga hõivatud isiku kohta (tuginedes aheldatud väärtustele) kümne aasta jooksul ajavahemikus 2009–2019, on näha, et tööviljakus suurenes EL 27s enamiku majandustegevusalade puhul, ent kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonnas (kokku 30,1 %), tööstuses (24,3 %) ning info- ja sideteenuste valdkonnas (22,8 %) – vt joonis 6. Eri tegevusalade tööviljakuse tasemete täpne võrdlus reaalarvestuses on võimalik vaid võrdlusaasta 2010 puhul, kuna aheldatud väärtusi ei ole võimalik omavahel liita.

Joonis 6. Tegelik tööviljakus, EL 27, 2009, 2014 ja 2019
(tuhandetes eurodes tööga hõivatud isiku kohta)
Allikas: Eurostat (nama_10_a10) ja (nama_10_a10e)

Muutused tegelikus tööviljakuses kas tööga hõivatud isiku või töötatud tunni kohta on näha tabelist 4. Tööviljakus tööga hõivatud isiku kohta kasvas ajavahemikus 2009–2019 reaalarvestuses pea kõikides EL 27 liikmesriikides, langus registreeriti vaid Kreekas (Malta kohta andmed puuduvad). Samal ajavahemikul suurenes ka tööviljakus töötatud tunni kohta kõikides EL 27 liikmesriikides peale Kreeka (Malta kohta andmed taas puuduvad). Jättes kõrvale liikmesriigid, kelle aegridades on lüngad (vt tabel 4), oli kasv (protsentides) mõlema tegeliku tööviljakuse näitaja puhul kõige suurem Rumeenias, Bulgaarias, Eestis ja Lätis ning kõike väiksem (lisaks Kreekale) Luksemburgis ja Itaalias.

Tabel 4. Tegelik tööviljakus, 2009, 2014 ja 2019
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp) ja (nama_10_a10_e)

Tarbimiskulutused

Kui analüüsida kulutuste poolele jäävate SKP komponentide arengut, siis võib märkida, et ajavahemikus 2009–2019 suurenes lõpptarbimiskulutuste maht EL 27s 10,8 % (vt joonis 7), ehkki 2012. ja 2013. aastal toimus väike langus. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused kasvasid ajavahemikus 2009–2019 mõnevõrra aeglasemas tempos (10,0 %). Kapitali kogumahutus oli samal ajavahemikul võrdlemisi muutlik: aastatel 2009–2011 suurenes see 8,2 % võrra, vähenes umbes sama palju (8,1 %) aastatel 2011–2013 ning seejärel jätkas tõusu kuni aastani 2019, kasvades 2013.–2019. aastal 26,9 % võrra. Ekspordi kasv ületas impordi kasvu aastatel 2009–2013 ning ka aastal 2017, samas kui ajavahemikus 2014–2019 kasvas import viiel aastal kuuest kiiremini kui eksport. Ajavahemikus 2009–2019 suurenes eksport kokku 61,0 %, import aga 55,3 %.

Joonis 7. Tegelike tarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse ning ekspordi ja impordi areng, EL 27, 2009–2019
(2010 = 100)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp)

EL 27 kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide tarbimiskulutused, mis 2009. aastal vähenesid, hakkasid 2010. aastal taas suurenema (mahu kasv 0,9 %) ja suurenesid ka 2011. aastal (0,3 %), kuid vähenesid taas 2012. aastal (–0,9 %) ja 2013. aastal (–0,5 %). Seejärel suurenesid kõnealused kulutused kuuel järjestikusel aastal, kusjuures kasv esialgu kiirenes, 1,1 %-lt 2,2 %-le, kuid aeglustus 2019. aastal 1,6 %ni.

2010. aastal EL 27 valitsemissektori kogukulutuste mahu kasv aeglustus. Ajavahemikus 2011–2013 jäi muutusemäär võrdlemisi stabiilseks (–0,2 % kuni 0,4 %), misjärel hoogustus ajavahemikus 2014–2019 taas mõnevõrra (1,0 % kuni 2,0 %).

Investeeringud

Hoolimata suurenemisest 2011. aastal (2,0 %) ei taastunud EL 27 kapitali kogumahutus põhivarasse 2009. aastal toimunud järsust kahanemisest (–11,3 %) täielikult ning 2012. ja 2013. aastal oli muutusemäär taas negatiivne. 2014.–2019. aastal kapitali kogumahutus põhivarasse EL 27s aga suurenes, kasvades igal aastal vahemikus 2,1 –5,6 %.

Joonis 8. SKP kulukomponentide tegelik aastane muutusemäär, EL 27, 2009–2019
(%)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp)

Kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide tarbimiskulutused jooksevhindades moodustasid 2019. aastal EL 27 SKPst 53,2 %, kapitali kogumahutuse osatähtsus oli 22,5 % ja valitsemissektori kogukulutuste osatähtsus 20,6 %, samal ajal kui kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo oli 3,8 % (vt joonis 9).

Joonis 9. SKP kulukomponendid jooksvates turuhindades, EL 27, 2019
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp), (tec00009), (tec00010), (tec00011) ja (tec00110)

EL 27 liikmesriigid erinesid märkimisväärselt investeeringute üldise osatähtsuse poolest (vt joonis 10), mis võib osaliselt kajastada majandusarengu eri etappe ja ka viimaste aastate kasvudünaamikat. 2019. aastal oli põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuse (jooksevhindades) osatähtsus SKPs EL 27 riikides 22,1 % ja euroala riikides peaaegu sama ehk 22,0 %. Ülekaalukalt kõrgeim oli see Iirimaal (45,6 %), kuid üle 25 %-line osakaal registreeriti ka Ungaris (28,6 %), Tšehhis (26,2 %) ja Eestis (26,1 %). Ülekaalukalt madalaim oli see näitaja Kreekas (11,4 %).

Joonis 10. Kapitali kogumahutus põhivarasse jooksvates turuhindades, 2019
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp)

EL 27s tehti enamik investeeringuid erasektoris, nagu on näha tabelist 5: 2019. aastal moodustasid ettevõtjate ja kodumajapidamiste investeeringud 19,4 % EL 27 SKPst, samas kui avaliku sektori investeeringute puhul oli see näitaja 3,0 %. SKP võrdluses oli avaliku sektori investeeringute osatähtsus suurim Ungaris ja Küprosel (mõlemad 5,8 %; 2018. aasta andmed), samas kui ettevõtlussektori investeeringute osatähtsus oli suurim Iirimaal (19,1 %; 2018. aasta andmed), Tšehhis (16,9 %) ja Rootsis (16,4 %) ning kodumajapidamiste puhul Soomes (7,2 %) ja Küprosel (7,1 %; 2018. aasta andmed). Kodumajapidamiste investeeringute osatähtsus SKPs oli 2018. aastal 2009. aasta omast märkimisväärselt väiksem Kreekas, Küprosel, Hispaanias ja Iirimaal, samal ajal kui Rumeenias oli see märgatavalt suurem (2019. aastal võrreldes 2009. aastaga).

Tabel 5. Investeeringud jooksvates turuhindades, 2009, 2014 ja 2019
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (nasa_10_ki)

Tulu

EL 27 SKP tulupoole analüüs näitab, et tootmisprotsessist tulenevas tulu jaotuses tootmistegurite vahel domineerisid hüvitised töötajatele, mis moodustasid 2019. aastal 47,5 % SKPst jooksvates turuhindades. Tegevuse koguülejäägi ja segatulu osatähtsus SKPs oli 40,6 %, samal ajal kui tootmis- ja impordimaksud ilma subsiidiumideta moodustasid 11,9 % (vt joonis 11). Töötajatele makstud hüvitiste osatähtsus SKPs oli kõige väiksem Iirimaal (28,2 %) ja Kreekas (34,7 %), samal ajal kui üle 50,0 % oli see Sloveenias, Prantsusmaal, Taanis ja Saksamaal (kus osatähtsus oli kõige suurem – 53,6 %). Iirimaa puhul on see eriti väike osatähtsus seotud globaliseerumise mõjuga (inglise keeles).

Joonis 11. Tulude jaotus jooksvates turuhindades, 2019
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp)

2011. aastaks olid tulu käsitlevad koondnäitajad finants- ja majanduskriisi ajal toimunud langusest taastunud. Tulu töötajatele makstud hüvitistest suurenes EL 27s ajavahemikus 2009–2019 kõikidel aastatel, kasvades perioodi jooksul kokku 30,5 % võrra (jooksevhindades). Tegevuse koguülejäägi ja segatulu kogukasv oli peaaegu sama (29,9 %); kasv registreeriti kõikidel aastatel peale 2012. aasta. Tulu tootmis- ja impordimaksudest suurenes ajavahemikus 2009–2019 kõikidel aastatel ning kogukasv oli 43,1 %.

Joonis 12. Tulude areng jooksvates turuhindades, EL 27, 2009–2019
(2009 = 100)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp)

Kodumajapidamiste tarbimine

2019. aastal moodustasid kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähemalt poole SKPst (jooksvates turuhindades) 27 ELi liikmesriigist 17s. Nende kulutuste osatähtsus oli suurim Kreekas (65,2 %) ja Küprosel (63,9 %). Seevastu väikseim oli see Luksemburgis (27,8 %), kus kodumajapidamiste keskmised tarbimiskulutused elaniku kohta olid sellegipoolest ülekaalukalt suurimad (23 010 PPS-ühikut) – vt tabel 6 – isegi pärast liikmesriikide hinnatasemete erinevuste arvessevõtmist.

Tabel 6. Kodumajapidamiste tarbimiskulutused, 2009, 2014 ja 2019
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp) ja (nama_10_pc)

Luksemburgi kõrval olid kodumajapidamiste keskmised tarbimiskulutused elaniku kohta ostujõu standardi alusel 2019. aastal suhteliselt suured ka Austrias (19 990 PPS-ühikut) ja Saksamaal (19 450 PPS-ühikut). Seevastu Bulgaaria oli ainus EL 27 liikmesriik, kus kodumajapidamiste keskmised tarbimiskulutused elaniku kohta jäid alla 10 000 PPS-ühiku.

Analüüsist, milles vaadeldakse seda, kuidas on ajavahemikus 2014–2019 tegelikult arenenud eurodes väljendatud kodumajapidamiste keskmised tarbimiskulutused elaniku kohta (võttes aluseks aheldatud mahuindeksi), on näha, et kasv oli kiireim Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris ja Leedus. Austrias kasvasid kodumajapidamiste tarbimiskulutused elaniku kohta kõige aeglasemalt, keskmiselt 0,4 % igal ajavahemiku 2014–2019 aastal, kuid alla 1,0 % aastas jäi kasv ka Luksemburgis (0,5 %) ja Kreekas (0,8 %).

Tabelite ja jooniste lähteandmed

National accounts and GDP: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) tagab ELi rahvamajanduse arvepidamise metoodika. Selle praegune versioon ESA 2010 (inglise keeles) võeti vastu 2013. aasta mais ja on olnud kasutusel alates 2014. aasta septembrist. See on täielikult kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise ülemaailmsete suunistega 2008 SNA (inglise keeles). Juhime tähelepanu sellele, et enamikus EL 27 liikmesriikides toimus 2019. aasta augustist kuni oktoobrini võrdlusaluste läbivaatamine. Lisateave on esitatud Eurostati veebisaidil (inglise keeles) ja eelkõige selles dokumendis (inglise keeles).

SKP ja põhikomponendid

Rahvamajanduse arvepidamise peamised koondnäitajad koostatakse institutsionaalsete üksuste põhjal, täpsemalt on nendeks mittefinantsettevõtted või finantsinstitutsioonid, valitsemissektor, kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

Rahvamajanduse arvepidamise andmed hõlmavad teavet SKP komponentide, tööhõive, lõpptarbimise koondnäitajate ja säästude kohta. Paljud neist näitajatest arvutatakse aasta ja kvartali kohta.

SKP on rahvamajanduse arvepidamise keskne näitaja, mis iseloomustab riigi (või piirkonna) majanduslikku olukorda. Selle arvutamisel võib lähtuda erinevatest lähenemisviisidest: toodangupõhine lähenemisviis, kulutustepõhine lähenemisviis ja tuludepõhine lähenemisviis.

Analüüsides SKPd elaniku kohta, on võimalik kõrvaldada elanikkonna absoluutarvu mõju. See lihtsustab eri riikide võrdlemist. SKP elaniku kohta on elatustaseme üldine majandusnäitaja. Riigi omavääringus esitatud SKP andmed on võimalik konverteerida ostujõu standardiks (PPS), kasutades ostujõu pariteete (PPPd), mis kajastavad iga vääringu ostujõudu, selle asemel et kasutada turu vahetuskursse. Sel moel kõrvaldatakse riikidevahelised hinnatasemete erinevused. SKP mahuindeks ühe elaniku kohta ostujõu standardi alusel väljendatakse võrdluses EL 27 keskmisega (EL 27 keskmine = 100). Kui riigi indeks on üle/alla 100, siis on selle riigi SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest suurem/väiksem. See indeks on mõeldud pigem riikidevaheliste kui ajaliste võrdluste tegemiseks.

SKP aastane muutusemäär, mis arvutatakse aheldatud mahuindekseid (tegelikud muutused) kasutades, võimaldab võrrelda majandusarengu dünaamikat nii aja jooksul kui ka eri suurusega riikide vahel, olenemata hinnatasemetest.

Täiendavad andmed

Majandustoodangut saab analüüsida ka tegevusalade kaupa. Rahvamajanduse arvepidamise puhul kasutataval kõige üldisemal analüüsitasemel eristatakse kümmet NACE klassifikaatori kohast tegevusala: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; tööstus; ehitus; jae- ja hulgikaubandus, transport, majutus- ja toitlustusteenused; info- ja sideteenused; finants- ja kindlustusteenused; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning haldus- ja abitegevused; avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus, vaba aeg, muud teenused ning kodumajapidamiste ja eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus.

Toodangu ajaline analüüsimine tegevusalade kaupa võib olla hõlpsam, kui kasutada mahu näitajaid (tegelikud muutused): teisisõnu, toodangu väärtus deflateeritakse hinnamuutuste mõju kõrvaldamiseks. Iga tegevuse puhul tuleb seda teha eraldi, et võtta arvesse tegevusalaga seotud toodete hindade muutusi.

Konkurentsivõime analüüsimisel kasutatakse täiendavaid rahvamajanduse arvepidamise andmeid, nimelt näitajaid, mis on seotud tööjõu tootlikkusega, näiteks tööviljakuse näitajaid. Tootlikkuse näitajad ostujõu standardi alusel on eriti kasulikud riikidevaheliste võrdluste tegemiseks. SKP tööga hõivatud isiku kohta on mõeldud selleks, et saada üldine ettekujutus riigi majanduse tootlikkusest. Tuleb siiski meeles pidada, et see näitaja sõltub kogutööhõive struktuurist ja see võib väheneda näiteks siis, kui täistööajaga töötamiselt minnakse üle osalise tööajaga töötamisele. SKP töötatud tunni kohta annab tootlikkusest selgema pildi, sest osalise tööajaga töötamise esinemissagedus on liikmesriigiti ja tegevusalati väga erinev.

Aastaandmed kodumajapidamiste kulutuste kohta on kättesaadavad rahvamajanduse arvepidamise andmetest, mis on koostatud makromajandusliku lähenemisviisi alusel. Kodumajapidamiste kulutuste analüüsimiseks võib kasutada ka leibkondade eelarve uuringut. Selle jaoks teabe saamiseks palutakse leibkondadel pidada arvestust oma ostude üle ning see on kaupade ja teenuste ning samuti sotsiaal-majandusliku analüüsi liikide hõlmatuse poolest palju üksikasjalikum. Leibkondade eelarve uuring tehakse ja avaldatakse ainult kord viie aasta jooksul. Uusimad praegu kättesaadavad andmed on 2015. aasta kohta, kuid kahe EL 27 liikmesriigi (Taani ja Prantsusmaa) kohta ei ole andmed (selle artikli koostamise ajal) veel kättesaadavad.

Kontekst

Euroopa institutsioonid, valitsused, keskpangad ning muud majanduslikud ja ühiskondlikud organisatsioonid nii avalikus kui ka erasektoris vajavad võrreldavat ja usaldusväärset statistikat, millele tuginedes otsuseid teha. Rahvamajanduse arvepidamist saab kasutada eri liiki analüüside ja hindamiste tegemiseks. Rahvusvaheliselt heaks kiidetud põhimõtete ja määratluste kasutamine võimaldab analüüsida eri riikide majandust, näiteks ELi liikmesriikide majanduse omavahelist seotust, või võrrelda ELi liikmesriike ja ELi mittekuuluvaid riike.

Majandustsükli ja makromajanduspoliitika analüüs

Rahvamajanduse arvepidamise andmete üks peamine kasutusala on seotud vajadusega toetada Euroopa majanduspoliitilisi otsuseid ning majandus- ja rahaliidu eesmärkide saavutamist kvaliteetse lühiajalise statistikaga, mis võimaldab jälgida makromajanduslikku arengut ja pakkuda makromajanduspoliitikaalast nõu. Rahvamajanduse arvepidamise üks kõige põhilisem ja kauaaegsem kasutusvaldkond on näiteks majanduse kasvutempo ehk SKP kasvu mõõtmine. Rahvamajanduse arvepidamise põhinäitajaid kasutatakse eeskätt makromajanduspoliitika väljatöötamiseks ja jälgimiseks, kuid üksikasjalikke rahvamajanduse arvepidamise andmeid võib kasutada ka sektoripõhise või tööstuspoliitika väljatöötamiseks, eelkõige sisend-väljundtabelite analüüsi kaudu.

Alates majandus- ja rahaliidu algusest 1999. aastal on Euroopa Keskpank (EKP) olnud üks peamine rahvamajanduse arvepidamise andmete kasutaja. Strateegia, mida EKP kasutab hinnastabiilsust ähvardavate ohtude hindamisel, tugineb kahele analüütilisele perspektiivile, mida nimetatakse ka kaheks sambaks: majandusanalüüs ja monetaaranalüüs. Sellest tulenevalt hinnatakse suurt hulka monetaar- ja finantsnäitajaid võrdluses muude asjakohaste näitajatega, mis võimaldavad monetaar-, finants- ja majandusanalüüsi kombineerida, näiteks rahvamajanduse arvepidamise peamised koondnäitajad. Sel viisil saab monetaar- ja finantsnäitajaid analüüsida muu majanduse kontekstis.

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat jälgib majanduse arengut. ELil on majanduspoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel, mida kutsutakse Euroopa poolaastaks. Euroopa Komisjon analüüsib igal aastal üksikasjalikult ELi liikmesriikide eelarve-, makromajanduslike ja struktuurireformide kavasid ning annab järgmiseks 12–18 kuuks riigipõhiseid soovitusi.

Lisaks koostab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat neli korda aastas (sügisel, talvel, kevadel ja suvel) Euroopa poolaasta iga-aastase tsükliga koordineerides Euroopa Komisjoni makromajanduslikud prognoosid (inglise keeles). Need prognoosid hõlmavad kõiki ELi liikmesriike, et koostada prognoosid euroala ja ELi kohta, ning sisaldavad sageli ka kandidaatriikide ja teatavate ELi mittekuuluvate riikide väljavaateid.

Riigi rahanduse analüüsimine rahvamajanduse arvepidamise andmete alusel on selle statistika teine levinud kasutusala. ELis töötati välja spetsiaalne rakendus seoses majandus- ja rahaliiduga ühinemiseks vajalike lähenemiskriteeriumidega, millest kaks on otseselt seotud riigi rahandusega. Need kriteeriumid tuginevad rahvamajanduse arvepidamise näitajatele, nimelt valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja valitsemissektori võlale SKP suhtes. Lisateavet saab valitsemissektori finantsstatistikat käsitlevast artiklist.

Regionaal-, struktuuri- ja valdkondlik poliitika

Lisaks majandustsükli ja makromajanduspoliitika analüüsile kasutatakse ELi rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmeid muudes poliitikaga seonduvates valdkondades, nimelt seoses regionaalsete, struktuuriliste ja valdkondlike küsimustega.

Kulutuste rahastamine struktuurifondidest põhineb osaliselt regionaalsel arvepidamisel. Peale selle kasutatakse regionaalset statistikat regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika tulemuste järelhindamiseks.

Inimeste hüvanguks toimiv majandus on strateegiline prioriteet nii ELi kui ka liikmesriikide jaoks. Nende strateegiliste prioriteetide toetuseks rakendatakse kõigis ELi majandussektorites ühist poliitikat, liikmesriigid viivad ellu aga oma riiklikke struktuurireforme (inglise keeles).

Euroopa Komisjon teeb majandusanalüüsi, mis aitab kaasa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) arengule, analüüsides selle eri toetusmehhanismide tõhusust ja kujundades välja pikaajalise perspektiivi. See hõlmab ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide põllumajanduse ja maapiirkondade majandusega seotud uuringuid, analüüse ja mõjuhinnanguid ning selles kasutatakse osaliselt põllumajanduse arvepidamise näitajaid.

Sihtide seadmine, võrdlusanalüüs ja osamaksed

ELi poliitikas seatakse üha sagedamini keskmise pikkusega või pikaajalisi sihte, mis võivad olla siduvad või mitte. Mõne sellise sihi puhul kasutatakse võrdlusalusena näitaja suhet SKPsse, näiteks on teadus- ja arendustegevuse kulutuste puhul seatud sihiks tase 3,00 % SKPst (mis on üks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke).

Rahvamajanduse arvepidamist kasutatakse ka ELi ressursside kindlaksmääramiseks, kusjuures põhireeglid on sätestatud nõukogu otsuses. ELi eelarve rahastamiseks vajalike omavahendite üldise summa kindlaksmääramisel võetakse aluseks kogukulutused, millest on maha arvatud muud tulud, ning omavahendite maksimaalne suurus on seotud ELi kogurahvatuluga.

Rahvamajanduse arvepidamise andmeid kasutatakse ELi eelarvesse tehtavate osamaksete kindlaksmääramise kõrval ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eelarvesse tehtavate osamaksete kindlaksmääramiseks. ÜRO eelarvesse tehtavad osamaksed põhinevad kogurahvatulul. Tehakse ka mitmesuguseid korrigeerimisi ja kasutatakse piirmäärasid.

Analüütikud ja prognoosijad

Rahvamajanduse arvepidamise näitajaid kasutavad laialdaselt ka analüütikud ja uuringute tegijad, et uurida majanduse olukorda ja arengut. Tööturu osapooled, nagu ettevõtjate esindajad (nt kutseühingud) või töötajate esindajad (nt ametiühingud), tunnevad samuti huvi rahvamajanduse arvepidamise näitajate vastu eesmärgiga analüüsida tööstussuhteid mõjutavaid suundumusi. Lisaks kasutavad uuringute tegijad ja analüütikud rahvamajanduse arvepidamise andmeid konjunktuuritsükli ja pikaajaliste majandustsüklite analüüsimiseks ning nende seostamiseks majandusliku, poliitilise või tehnoloogilise arenguga.

Direct access to

Märkused

*See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.