Arhiiv:Abielud, lahutused ja elussünnid Eestis
See artikkel on aegunud ja arhiveeritud - viimaste rahvastiku artiklite kohta vaata siin.
This Statistics Explained article is outdated and has been archived - for recent articles on Population see here.
- Autor: Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik.
- Andmed seisuga juuni 2015.
See artikkel abieludest ja sündidest on osa pilootprojektist, mis on ellu viidud Eurostati ja liikmesriikide poolt. Projekti eesmärk on vastata paremini tarbija vajadustele, täiendades Eurostati artiklit, mis avaldab andmeid Euroopa Liidu tasandil, samal teemal detailsema artikliga liikmesriigi tasandil. Liikmesriigi artiklid on kättesaadavad nii inglise keeles kui ka rahvuskeeles ja moodustavad koos Eurostati artikliga veebiväljaande.
.png)
.png)
Artikkel annab lühiülevaate abielude, lahutuste ja sündide põhitrendidest Eestis. Kas registreeritud abielu või vabaabielu, selles küsimuses on Eesti ühiskond tunnetuslikult üsna ükskõikne. Mehe ja naise keskmine vanus esmaabiellumisel on kasvutrendis, samuti naise vanus esimese lapse sünnil.
Peamised statistilised näitajad
Vähemalt 20-aastaste perekonnaseis
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 026 925 vähemalt 20-aastast, kellest valdav osa ehk 41,5% olid seaduslikus abielus. Vallalisi oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 32% (joonis 1). Kui vaadata andmeid lähemalt, selgub, et need peidavad tavaarusaama jaoks esmapilgul üllatavaid nüansse: 425 888 seaduslikus abielus inimesest elab kooselus seadusliku abikaasaga 377 900 ja 5556 on seaduslikus abielus, aga elab koos vabaabielupartneriga. Kui liita kokku seadusliku abikaasaga koos elavad ja vabaabielu vormis koos elavad inimesed, selgub, et 42 432 inimest on küll seaduslikus abielus, kuid elab partnerita. Eesti vähemalt kahekümneaastaste struktuur tegeliku kooselu järgi on esitatud joonisel 2. Vähemalt kahekümneaastastest elab 47% üksikult. See ei ole väike number ja võib-olla tasub just siit otsida Eesti elanike taastootmiseks mittepiisava sündimuse põhjusi. Kui vaadata Eesti naiste jaotust tegeliku kooselu järgi vanuserühmiti (joonis 3), on näha, et suur hulk partnerita naisi on parimas sünnituseas.
Abielud. Abiellumuse üldkordaja. Meeste ja naiste vanus esmaabiellumisel
2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv (joonis 5). On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumuse üldkordaja (joonis 8). Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632.
Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013. aastal vastavalt 31,3 ja 28,8 aastat ja see on tõusvas trendis nii meeste kui ka naiste puhul (joonis 6). Esmaabiellumise iga on meestel ootuspäraselt kõrgem ning meeste ja naiste esmaabiellumise vanusevahe ei ole aastatel 2000–2013 statistiliselt oluliselt muutunud, püsides vahemikus 2,5–3 aastat.
Vabaabielus elavate inimeste osatähtsus vähemalt 20-aastaste seas on Eestis üle 15% ja see on võrreldav Rootsi tasemega.
Lahutused
Eestis lahutati 2014. aastal 3218 abielu ehk tuhande samal aastal sõlmitud abielu kohta lahutati 517 abielu. Abielulahutuste arv oli Eestis aastatel 2000–2010 langustrendis, kuid 2011. aastast on trend kergelt kasvav (joonis 7). Abielulahutuste arv tuhande samal aastal sõlmitud abielu kohta oli aastatel
2000–2007 languses. Järgmistel aastatel on kõikumised olnud märgatavad, kuid väga suure üldistusena võiks rääkida ehk isegi mõningasest stabiilsusest. Tuleb siiski märkida, et sisuliselt iseloomustab abielude registreerimise ja lahutamise statistika kooselude sõlmimist ja püsimist üsna halvasti – üha rohkem kooselusid jääb ametliku kinnituseta.
Kui vaadata ka abielude lahutamist majandusarengu kontekstis, selgub, et abielude sõlmimine ja lahutamine käituvad majandusarengu suhtes erinevalt: majanduse kasvu perioodil abiellumuse üldkordaja kasvas, aga abielulahutuste üldkordaja kahanes, majanduslanguse perioodil langesid Eestis mõlemad näitajad (joonis 8). Korrelatsioon SKP ja abielulahutuste üldkordaja vahel on Eestis –0,566 ehk täiesti arvestatav.
Sünnid
Elussündide arv ja selle dünaamika on õigustatult Eesti demograafilise situatsiooni enim räägitud teemasid. Joonisel 9 on esitatud Eesti elussündide arv aastatel 1919–2050. Perioodi 2010–2050 kohta on esitatud Statistikaameti rahvastikuprognoosi pessimistlikum versioon. Praegune sündide arv on Eesti Vabariigi perioodi väiksemaid – isegi Teise maailmasõja ajal sündis Eestis rohkem lapsi kui praegu. Aastatel 1987 ja 1988 sündis Eestis üle 25 000 lapse, aastatel 2013 ja 2014 sündis aga vaid 13 500 last. Statistikaameti pessimistliku prognoosi kohaselt pidi Eestis aastal 2014 sündima üle 16 500 lapse, sündis aga 13 500. Kasin sündide arv on Eestis suur probleem, sest kahaneva elanikkonna tingimustes ei osata luua edukalt toimivat majandussüsteemi.
Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli aastatel 2000–2013 kerges kasvutrendis (joonis 10), kuid Eesti ema on esimese lapse sünnitamisel Euroopa võrdluses oma 26,5 eluaastaga pigem noor.
Eestis on väljaspool registreeritud abielu sündinud laste osatähtsus üle 58%. Näitaja on aastate 2000 ja 2012 võrdluses kasvanud neli protsendipunkti
(joonis 11).
Rahvastiku taastevõime oluline näitaja, summaarne sündimuskordaja on Eestis trendi muutmas – kasv on asendumas langusega (joonis 12). Selline muutus ei ole kindlasti positiivne, kuid on Eesti rahvastikuarengus toimuvate protsesside üsna loomulik tulemus.
Vaata lisaks
Välislingid