Archive:Infoühiskonna statistika

This Statistics Explained article is outdated and has been archived - for recent articles on this topic see the articles Information society statistics - households and individuals and Information society statistics - enterprises.

Andmed 2012. aasta augusti seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.

Joonis 1: Leibkondade juurdepääs internetile ja lairiba-internetiühendused, EL-27, 2006–2011
(% kõikidest leibkondadest) – Allikas: Eurostat (isoc_pibi_hiac) ja (isoc_pibi_hba)

Joonis 2: Leibkondade juurdepääs internetile, 2010 ja 2011
(% kõikidest leibkondadest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h)

Tabel 1: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja internetipõhiste teenuste kasutamine, 2009–2011
(% 16–74aastastest elanikest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_cfp_cu), (isoc_ci_ifp_iu) ja (isoc_ci_ac_i)

Tabel 2: Interneti kasutamise koht, 2011
(% 16–74aastastest internetikasutajatest) – Allikas: Eurostat (isoc_pibi_pai)

Joonis 3: Interneti kasutamise sagedus, 2011
(% 16–74aastastest elanikest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_ifp_iu) ja (isoc_ci_ifp_fu)

Joonis 4: Isikud, kes uuringule eelnenud 12 kuu jooksul tellisid interneti vahendusel kaupu ja teenuseid isiklikuks otstarbeks, 2010–2011
(% 16–74aastastest elanikest) – Allikas: Eurostat (isoc_ec_ibuy)

Joonis 5: Interneti kasutamine sotsiaalseks suhtlemiseks, õppimiseks, ühiskondlikus ja poliitilises elus osalemiseks, vanuserühmade lõikes, EL-27, 2011
(% elanikkonnast) – Allikas: Eurostat (isoc_bde15cua)

Tabel 3: Elanike arvutioskus, 2011
(% elanikkonnast) – Allikas: Eurostat (isoc_sk_cskl_i)

Joonis 6: Infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes, ettevõtete suuruse lõikes, EL-27, jaanuar 2011
(% ettevõtetest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_en2), (isoc_ci_it_en2), (isoc_ci_cd_en2) ja (isoc_bde15ee)

Tabel 4: Infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes, jaanuar 2011
(% ettevõtetest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_en2), (isoc_ci_it_en2) ja (isoc_ci_cd_en2)

Joonis 7: Mobiilse lairibaühenduse kasutamine internetiühenduse loomiseks ettevõtetes, jaanuar 2010 ja jaanuar 2011
(% ettevõtetest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_it_en2)

Tabel 5: Ettevõtted, kes kasutavad internetti riigiasutustega suhtlemisel, kasutuseesmärkide lõikes, jaanuar 2011 – Allikas: Eurostat (isoc_bde15ee) ja (isoc_cieg_map)

Joonis 8: Raadiosagedustuvastuse (RFID) tehnoloogiate kasutamine ettevõtetes eesmärkide kaupa, NACE klassifikaatorite ja ettevõtte suuruse lõikes, EL-27, jaanuar 2011 (1)
(% RFID-d kasutavatest ettevõtetest) – Allikas: Eurostat (isoc_ci_cd_en2)

Joonis 9: Ettevõtete e-kaubanduse käive, 2010 (1)
(% kogukäibest) – Allikas: Eurostat (isoc_ec_evaln2)

Joonis 10: Internetimüügiga tegelevad ettevõtted, EL-27, 2009–2010
(% ettevõtetest) – Allikas: Eurostat (isoc_ec_eseln2)

Joonis 11: Ettevõtted, kes müüvad või ostavad interneti vahendusel või kellel on veebisait või koduleht, EL-27, 2010 (1)
(% ettevõtetest) – Allikas: Eurostat (isoc_ec_eseln2), (isoc_ec_ebuyn2) ja (isoc_ci_cd_en2)

Selles artiklis antakse ülevaade viimastest statistilistest andmetest infoühiskonna mitmesuguste eri aspektide kohta Euroopa Liidus (EL). Infoühiskonna arengut peetakse ELi tööstuse konkurentsivõime parandamise ning ühiskonna ja ELi majanduse esitatavate nõudmiste rahuldamise seisukohalt ülioluliseks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõjutab inimeste igapäevaelu mitmel viisil nii tööl kui ka kodus, näiteks internetis suhtlemisel või ostlemisel. ELi poliitika hõlmab terveid valdkondi, e-kaubanduse reguleerimisest kuni püüeteni kaitsta eraelu puutumatust.

Peamised statistilised näitajad

Leibkonnad ja üksikisikud

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on viimase kümne aastaga muutunud avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks nii juurdepääsetavuse kui ka hinna poolest. Läbimurre toimus 2007. aastal, mil üle poole (55 %) leibkondadest EL-27-s oli internetiühendus. See osakaal kasvas pidevalt ning jõudis 2011. aastal 73 %-ni, suurenedes 2010. aastaga võrreldes veel kolm protsendipunkti. Levinud ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele on üks viis edendada teadmistepõhist ja teadlikku ühiskonda. Lairibaühendus oli ülekaalukalt kõige levinum internetiühenduse vorm ja 2011. aastal kasutas seda 67 % kõigist EL-27 leibkondadest, mis oli üle kahe korra rohkem kui 2006. aastal (vt Joonis 1).

2011. aastal oli suurim (94 %) internetiühendusega leibkondade osakaal Madalmaades (vt Joonis 2), kuid ka Luksemburg, Rootsi ja Taani teatasid, et 2011. aastal oli vähemalt üheksal leibkonnal kümnest internetiühendus. Kõige väiksem oli internetiühendusega leibkondade osakaal ELi liikmesriikidest Bulgaarias (45 %). Kuid leibkondade internetile juurdepääs Bulgaarias kasvas kiiresti, sest internetiühendusega leibkondade osakaal suurenes 12 protsendipunkti aastatel 2010–2011. Rumeenia oli ainsana teine liikmesriik, kus internetiühendus oli alla pooltel kõigist leibkondadest.

2011. aasta alguse seisuga kasutas EL-27-s arvutit veidi rohkem kui seitse 16–74aastast elanikku kümnest ja samasugune oli ka internetikasutajate osakaal. Rootsis, Madalmaades, Luksemburgis ja Taanis kasutas arvutit ja internetti vähemalt üheksa inimest kümnest. Kuid Bulgaarias ja Rumeenias kasutas arvutit ja internetti vähem kui pool 16–74aastastest elanikest. 2011. aastal kasutas üle poole (57 %) EL-27 elanikest internetti teabe leidmiseks kaupade või teenuste kohta (vt tabel 1).

Internetikasutajatest, s.t neist EL-27 elanikest, kes kasutasid internetti IKT uuringule eelnenud kolme kuu jooksul, oli 2011. aastal kodune internetiühendus rohkem kui üheksal inimesel kümnest (93 %), nagu nähtub tabelist 2. Võrdluseks võib öelda, et sellest elanikkonna osast vähem kui pooltel oli juurdepääs internetile töökohal (42 %), ent neid isikuid oli omakorda umbes kaks korda rohkem kui neid, kellel oli juurdepääs internetile sõprade, naabrite või sugulaste juures (24 %). Suurem osa internetikasutajatest kasutas internetti iga päev (vt Joonis 3).

Suurenenud on nende inimeste osakaal, kes tellivad interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks otstarbeks. 2011. aastal märkis 43 % 16–74aastastest elanikest, et nad olid vähemalt korra tellinud kaupu või teenuseid interneti vahendusel. 2010. aastaga võrreldes tähendab see kolme protsendipunkti suurust kasvu (vt Joonis 4). Ühendkuningriigis, Rootsis, Taanis ja Madalmaades tellis kaupu või teenuseid interneti vahendusel üle kahe kolmandiku elanikest, kuid Lätis, Portugalis, Kreekas, Leedus ja Itaalias kasutas seda võimalust vaid kuni üks inimene viiest. Kõige väiksem oli kaupu ja teenuseid interneti vahendusel tellivate inimeste osakaal Bulgaarias (7 %) ja Rumeenias (6 %).

Joonisel 5 on esitatud teave elanike internetikasutuse kohta, mille eesmärk on sotsiaalne suhtlemine ja mitmesugune suhteliselt uus tegevus, näiteks veebiteatmikest teabe otsimine, arvamuste lugemine ja postitamine seoses ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega ning veebikonsultatsioonides ja -hääletustel osalemine. Kuigi 2011. aastal osales EL-27 16–74aastastest elanikest keskmiselt 38 % sotsiaalvõrgustikes, esines nende võrgustike teenuste kasutamises suuri erinevusi vanuserühmade lõikes. 55–74aastastest elanikest kasutas sotsiaalvõrgustikke 11 %, seevastu 16–24aastaste hulgas oli nende osakaal lausa 80 %. See tähendab, et noorema vanuserühma jaoks on sotsiaalvõrgustikel sotsiaalsete kontaktide säilitamisel väga suur osa. Üldiselt harrastas noorim vanuserühm kõiki nelja joonisel 5 esitatud tegevust vanematest vanuserühmadest rohkem.

2011. aastal olid enamikul EL-27 elanikest mõningad arvutitega seotud baasoskused, mis võimaldasid neil faile või kaustu kopeerida või liigutada. 16–74aastaste hulgas oli baasoskustega isikuid 63 % ja 16–24aastaste hulgas oli neid 89 %. Vähem kui pool (43 %) elanikkonnast (16–74aastased) kasutas põhilisi aritmeetilisi valemeid tabelarvutusprogrammides, umbes üks kolmandik (31 %) koostas elektroonilisi presentatsioone ja iga kümnes (10 %) kirjutas arvutiprogramme. 16–24aastaste elanike hulgas oli nende arvutioskustega inimeste osakaal palju suurem. Kaks kolmandikku noorema põlvkonna esindajatest kasutas tabelarvutusprogrammis valemeid, peaaegu iga kuues inimene kümnest koostas elektroonilisi presentatsioone ja iga viies kirjutas arvutiprogramme.

Ettevõtted

2011. aasta alguse seisuga ei olnud EL-27-s internetiühendust ühel 20st ettevõttest, kes olid hõlmatud ettevõtete IKT kasutust käsitleva uuringuga (vt Joonis 6), samas väga suur osa (87 %) ettevõtetest kasutas internetiühenduse loomiseks püsivõrgu lairibaühendust. Mobiilsete lairibaühenduste kasutuselevõtt oli kiire – osaliselt soodustas seda asjaolu, et ettevõtted varustasid oma töötajad 3G netipulkadega, nutitelefonidega ja muude mobiilsete seadmetega –, sest peaaegu pool (47 %) EL-27 ettevõtetest kasutas 2011. aasta alguses mobiilset lairibaühendust. See oli 20 protsendipunkti võrra suurem näitaja kui 2010. aasta jaanuaris. Umbes igal seitsmendal EL-27 ettevõttel kümnest oli oma veebisait. Sama suur oli nende ettevõtete osakaal, kes kasutasid internetti täidetud vormide elektrooniliseks esitamiseks riigiasutustele.

2011. aasta alguseks ületas internetiühendusega ettevõtete osakaal 90 % kõigis liikmesriikides peale Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari, ning Rumeenia ja Bulgaaria olid ainsad liikmesriigid, kus veebisait oli alla poolel ettevõtetest (vt tabel 4). 2011. aasta alguses kasutas Soomes üle kolme neljandiku kõigist ettevõtetest internetile juurdepääsuks mobiilset lairibaühendust (vt Joonis 7). See näitaja oli tunduvalt suurem kui mis tahes muus liikmesriigis ning Rootsi, Austria, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik olid ainsad riigid peale Soome, kes teatasid, et üle poole nende ettevõtetest kasutas mobiilset lairibaühendust.

2011. aasta jaanuari seisuga kasutas umbes kolm neljandikku kõigist EL-27 ettevõtetest internetti selleks, et saada riigiasutustelt blankette või teavet, samas kui veidi väiksem oli nende ettevõtete osakaal (69 %), kes esitasid interneti vahendusel riigiasutustele täidetud vorme. Viimati nimetatud rühma puhul hõlmasid kõige sagedasemad toimingud käibemaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete deklaratsioonide esitamist (vt tabel 5).

Raadiosagedustuvastuse (RFID) tehnoloogiat võib kasutada automaatseks tuvastamiseks ja jälgimiseks. Seda võib kasutada rea objektide puhul ja erinevates olukordades, kuigi mõned levinud rakendused on järgmised: tootjad kasutavad märgiseid iga nende poolt valmistatud toote asukoha jälgimiseks; veoettevõtjad kasutavad märgiseid oma sõidukite jälgimiseks; kodusel otstarbel kasutatakse seda tehnoloogiat haavatavate isikute asukoha kindlaksmääramiseks. Joonisel 8 esitatakse mõningad üksikasjad nende ettevõtete osakaalu kohta, kes kasutasid RFID-d 2011. aasta jaanuari seisuga, ning see Joonis näitab, et peamiselt kasutavad EL-27 ettevõtted RFID-d isikute tuvastamiseks ja pääsukontrolliks.

Kokku moodustas e-kaubandus EL-27-s umbes 14 % vähemalt kümne töötajaga ettevõtete käibest. See osakaal varieerus 2010. aastal 1 %-st Küprosel 25 %-ni Tšehhi Vabariigis (vt Joonis 9). 2010. aastal müüs umbes 15 % EL-27 ettevõtetest kaupu või teenuseid interneti vahendusel. See moodustas alla poole (35 %) nendest ettevõtetest, kes sooritasid oste interneti vahendusel (vt Joonis 11). Interneti vahendusel kaupu või teenuseid müüvate ettevõtete osakaal oli kõige suurem (58 %) majutussektoris, samas kui internetioste tegevate ettevõtete osakaal oli suurim info- ja kommunikatsiooniteenuste sektoris (60 %).

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistikud on teadlikud probleemidest, mis tekivad kiirete tehnoloogiliste muudatuste tõttu sellistes valdkondades nagu internet ja muud IKT rakendused. Selles valdkonnas on toimunud märkimisväärne areng ja statistilisi vahendeid on kohandatud nii, et need rahuldaksid uut nõudlust andmete järele. Selleks et valdkonna statistika rahuldaks kasutajate vajadusi ja kajastaks kiireid tehnoloogilisi muutusi, vaadatakse see igal aastal läbi.

Selline lähenemisviis kajastub ka Eurostati uuringus IKT kasutamise kohta leibkondade ja üksikisikute poolt ning uuringus IKT kasutamise kohta ettevõtetes. Nende iga-aastaste uuringute kaudu võrreldakse IKTst tulenevaid arenguid, jälgides tuumikmuutujate arengut ajas ning uurides sügavuti muid aspekte konkreetsel ajahetkel. Kui esialgu keskenduti uuringutes juurdepääsu ja ühendusega seotud probleemidele, siis nüüd hõlmab laiendatud teemade ring mitmesuguseid eri valdkondi (näiteks, e-valitsus ja e-kaubandus) ning sotsiaal-majanduslikke küsimusi, nagu piirkondlik mitmekesisus, soolised iseärasused, vanus, haridustasemest tingitud erinevused ja isiku tööhõive olukord leibkondade uuringus ning jaotus ettevõtte suuruse alusel (väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtted) ettevõtteid käsitlevas uuringus. Erineva tehnoloogiaga seotud uuringute ulatust kohandatakse nii, et need hõlmaksid uusi tooterühmi ja kommunikatsioonitehnoloogia lõppkasutajani viimise vahendeid (ettevõtted ja leibkonnad).

Leibkonnad ja üksikisikud

Leibkondade uuring hõlmab vähemalt ühe 16–74aastase liikmega leibkondi. Leibkondade juurdepääs internetile näitab, mitu protsenti leibkondadest on sellised, kus leibkonna kõik liikmed saavad soovi korral kasutada kodus internetti, kas või ainult e-kirja saatmiseks. Internetikasutajateks loetakse kõik 16–74aastased isikud, kes kasutasid internetti uuringule eelnenud kolme kuu jooksul. Regulaarseteks internetikasutajateks loetakse isikuid, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul kasutanud internetti keskmiselt vähemalt korra nädalas. Uuringu vaatlusperioodiks oli 2011. aasta esimene kvartal. Uuringuperioodiks oli enamikus riikides teine kvartal. 2011. aasta uuring hõlmas IKT alaseid oskuseid käsitlevat erimoodulit.

Kõige sagedamini internetile juurdepääsemiseks kasutatud tehnoloogia jaguneb lairiba- ja sissehelistamisega ühenduseks tavatelefoniliini või ISDN-ühenduse kaudu. Lairibaühenduse puhul kasutatakse digitaalseid abonendiliine (DSL) ja tehnoloogiat, mis võimaldab andmeid kiiresti edastada. Lairibaliinideks loetakse liine, mille andmeedastuskiirus on suurem kui ISDNi puhul, s.t vähemalt 144 kbit/s.

Arvuti all mõistetakse personaalarvutit, mis kasutab ühte suurematest operatsioonisüsteemidest (Macintosh, Linux või Microsoft). Arvutina käsitatakse ka pihuarvutit või elektronmärkmikku.

Andmed, mis käsitlevad toodete ja teenuste tellimist üksikisikute poolt, kajastavad uuringule eelnenud 12kuulist ajavahemikku ja hõlmavad kinnitatud majutustellimusi, finantsinvesteeringute ostu, osalemist loteriides, kihlvedudes ja internetioksjonitel ning teabeteenuste kasutamist internetis, kui nende eest tuleb kohe tasuda. Interneti kaudu tasuta saadud tooted ja teenused siia alla ei kuulu. Samuti ei kuulu siia tellimused, mis esitatakse käsitsi kirjutatud e-kirja teel.

Ettevõtted

IKT kasutamist ettevõtetes käsitlev uuring hõlmab vähemalt kümne töötajaga ettevõtteid. Tegevusalade alusel on kaasatud üksnes ettevõtted, mille peamine tegevusala on seotud töötleva tööstuse, elektrienergia, gaasi-, auru- ja veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmekäitluse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi, veonduse ja laonduse, majutuse ja toitlustuse, info ja side, kinnisvara, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, haldus- ja tugitegevuse ning arvutite ja sideseadmete parandusega (nagu on määratletud NACE Rev. 2 jagudes C–N, välja arvatud jaotises 75 ja rühmas 95.1). Uuring hõlmab ka finants- ja kindlustustegevust (jagu K), kuid siin esitatud analüüsist on see välja jäetud.

Ettevõtete uuringu tulemusel kogutud andmeid saab analüüsida ettevõtete suuruse lõikes (töötajate arvu alusel). Andmed esitatakse väikeste (10–49 töötajat), keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja suurte (250 või enam töötajat) ettevõtete kohta.

IKT kasutamist käsitlevad andmed grupeeritakse uuringu toimumise aasta alusel. Enamik andmeid kajastavad olukorda vaatlusaasta/uuringuaasta jaanuari seisuga. 2011. aasta uuring hõlmas avalike teenuste kasutamist käsitlevat erimoodulit. Olenemata e-valitsuse teenuste üldiselt laialdasest kättesaadavusest Euroopas, võib nende teenuste kasutamises täheldada teatavaid suuri erinevusi liikmesriikide vahel. Mõni neist erinevustest võib tuleneda deklaratsioonide esitamise kohustusest või selle puudumisest. Mõnes riigis on muutunud kohustuslikuks nende haldustoimingute tegemine elektroonilisi kanaleid kasutades, samas kui teistes liikmesriikides võib jätkuda deklaratsioonide (näiteks, käibemaksu või sotsiaalkindlustusmaksete deklaratsioonid) esitamine paberil. Isegi kui nende dokumentide elektrooniline esitamine on kohustuslik, võib mõni ettevõte statistilises uuringus näidata, et ta ei esita andmeid elektrooniliselt, sest seda võib tema nimel teha kolmas isik (sisseostetava teenuse raames).

Kontekst

Internetile juurdepääsu ja interneti kasutamise hindamisel loetakse oluliseks lairibatehnoloogiat, sest see pakub kasutajatele võimalust edastada kiiresti suuri andmekoguseid ning hoiab juurdepääsuliinid avatuna. Lairibaühenduse kasutuselevõttu loetakse peamiseks näitajaks IKT alase poliitika kujundamisel. Laialdane juurdepääs internetile lairibaühenduse kaudu on internetipõhiste uudsete teenuste, nagu e-äri, e-valitsuse ja e-õppe arendamiseks ülioluline. Digitaalsed abonendiliinid (DSL) on lairibatehnoloogia puhul endiselt peamised edastusviisid, kuigi üha enam levivad ka alternatiivid, nagu kaabel- ja satelliitside, kiudoptilised võrgud ja traadita kliendiliinid.

Kuni 2010. aastani oli ELi poliitikaraamistikuks IKT valdkonnas algatus „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (KOM(2005) 229 (lõplik)), mille abil sooviti suurendada kogu ELi majanduse tõhusust IKT ulatuslikuma kasutamisega. Pärast vahehindamist esitati 2008. aasta aprillis ajakohastatud i2010 strateegia, milles käsitleti peamiste probleemide lahendamist ajavahemikus 2008–2010.

2010. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu teatise Euroopa digitaalse tegevuskava kohta (KOM(2010) 245 (lõplik)), mis sisaldas strateegiat õitsva digitaalmajanduse saavutamiseks 2020. aastaks. Euroopa digitaalne tegevuskava on üks seitsmest strateegia „Euroopa 2020” kohasest juhtalgatusest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Selles esitatakse poliitika ja meetmed, mille eesmärk on maksimeerida digitaalajastu pakutavat kasu ühiskonna ja majanduse kõikidel tasanditel. Tegevuskavas keskendutakse seitsmele prioriteetsele tegevusvaldkonnale: digitaalse ühtse turu loomine, parema koostalitlusvõime saavutamine, interneti usaldatavuse ja turvalisuse suurendamine, kiirema internetiühenduse loomine, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute soodustamine, digitaalse kirjaoskuse ja e-kaasatuse parandamine ning IKT rakendamine selliste ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused ja rahvastiku vananemine.

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

• Science, technology and innovation in Europe (inglise keeles)
• Science, technology and innovation in Europe – 2011 edition – Pocketbook (inglise keeles)

Põhitabelid

• Information society, vt (inglise keeles):

Information society statistics

Policy indicators (t_isoc_pi)

Telecommunication services (t_isoc_tc)

Computers and the Internet in households and enterprises (t_isoc_ci)

E-skills of individuals and ICT competence in enterprises (t_isoc_sk)

Andmebaas

• Information society, vt (inglise keeles):

Information society statistics

Policy indicators (isoc_pi)

Telecommunication services (isoc_tc)

Computers and the Internet in households and enterprises (isoc_ci)

E-commerce by individuals and enterprises (isoc_ec)

E-skills of individuals and ICT competence in enterprises (isoc_sk)

Regional Information society statistics (isoc_reg)

Erirubriik

• Information society (inglise keeles)

Metoodika / Metaandmed

• Computers and the Internet in households and enterprises (ESMS metadata file - isoc_bde15c and isoc_bde15d) (inglise keeles)
• E-commerce by individuals and enterprises (ESMS metadata file - isoc_bde15c and isoc_bde15d) (inglise keeles)
• E-skills of individuals and ICT competence in enterprises (ESMS metadata file - isoc_bde15c and isoc_bde15d) (inglise keeles)
• Policy indicators (ESMS metadata file - isoc_bde15c and isoc_bde15d) (inglise keeles)
• Regional Information society statistics (ESMS metadata file - isoc_bde15c) (inglise keeles)
• Telecommunication services (ESMS metadata file - isoc_tc_esms) (inglise keeles)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

• Information society: tables and figures (inglise keeles)

Välislingid

• OECD - Internet (feed) (inglise keeles)

Vaata lisaks

• High-tech statistics (inglise keeles)
• Information society statistics at regional level (inglise keeles)
• Innovation statistics (inglise keeles)