Archive:Infoühiskonna statistika – leibkonnad ja üksikisikud

This article is outdated and has been archived on 01/09/2017 - for recent information on this topic see the article Digital economy and society statistics - households and individuals .

Andmed seisuga juuni 2015. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: juuni 2017.

Joonis 1. Juurdepääs internetile ja leibkondade lairibainternetiühendused, EL-28, 2007–2014
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_pibi_hiac) ja (isoc_pibi_hba)

Joonis 2. Leibkondade juurdepääs internetile, 2009 ja 2014
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h)

Joonis 3. Leibkondade juurdepääs internetile sissetulekukvartiilide järgi, 2014 (¹)
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_bde15b_h)

Joonis 4. Interneti kasutamise sagedus, 2014
(% 16–74-aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ifp_iu) ja (isoc_ci_ifp_fu)

Joonis 5. Isikud, kes kasutasid internetti mujal kui kodus või tööl, 2012 ja 2014 (¹)
(% 16–74-aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_cimobi_dev)

Joonis 6. Isikud, kes kasutasid internetti suhtlusvõrgustikes osalemiseks, 2014
(% 16–74-aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_bde15cua)

Joonis 7. Interneti salvestusruumi kasutamine failide salvestamiseks ja jagamiseks, 2014 (¹)
(% 16–74-aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_cicci_use)

Joonis 8. Isikud, kes tellisid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul interneti vahendusel kaupu ja teenuseid isiklikuks otstarbeks, 2012 ja 2014
(% 16–74-aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ec_ibuy)

Artiklis on esitatud uuemad statistilised andmed Euroopa Liidu (EL) infoühiskonna (inglise keeles) aspektide kohta, keskendudes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavusele ning selle kasutamisele üksikisikute poolt ja leibkondades. Infoühiskonna arengut peetakse ühiskonna ja ELi majanduse vajaduste rahuldamise seisukohast ülioluliseks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõjutab inimeste igapäevaelu mitmeti nii tööl kui ka kodus, näiteks internetis suhtlemisel või ostlemisel. ELi poliitika eesmärgid ulatuvad tervete valdkondade, näiteks e-kaubanduse reguleerimisest kuni isikute privaatsuse kaitsmiseni.

Peamised statistilised näitajad

Juurdepääs internetile

IKT on muutunud avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks nii juurdepääsetavuse kui ka hinna poolest. Läbimurre toimus 2007. aastal, kui enamikul (55 %) leibkondadest EL-28-s oli juurdepääs internetile. See osakaal kasvas veelgi ja jõudis 2014. aastal 81 %-ni, suurenedes 2013. aastaga võrreldes 2 protsendipunkti.

Üks teadmistepõhise ja teadliku ühiskonna edendamise viise on levinud ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele. Lairibaühendus oli ülekaalukalt kõige levinum internetiühenduse vorm ELi liikmesriikides: 2014. aastal kasutas seda 78 % kõigist EL-28 leibkondadest; seda oli 36 protsendipunkti võrra rohkem kui 2007. aastal – vt joonis 1.

2014. aastal oli internetiühendusega leibkondade osakaal suurim (96 %) Luksemburgis ja Madalmaades (vt joonis 2), kuid ka Taani, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi andmete kohaselt oli neis riikides internetiühendus vähemalt üheksal leibkonnal kümnest. Kõige väiksem oli internetiühendusega leibkondade osakaal ELi liikmesriikidest Bulgaarias (57 %). Siiski kasvas leibkondade juurdepääs internetile Bulgaarias kiiresti, sest aastatel 2009–2014 suurenes internetiühendusega leibkondade osakaal 27 protsendipunkti võrra. Sellest suurem kasv (28 protsendipunkti) toimus ELi liikmesriikidest vaid Kreekas. Türgis oli kasv pisut suurem (30 protsendipunkti). Samal ajavahemikul suurenes nimetatud osakaal 20 protsendipunkti võrra või rohkem ka Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Eestis, Hispaanias, Ungaris ja Itaalias. Ootuspäraselt registreeriti suhteliselt väike kasv mitmes liikmesriigis, mis olid juba varem küllastumispunkti lähedal (näiteks Rootsi ja Madalmaad). Samas oli osakaalu kasv Leedus järjestuses eelviimane (6 protsendipunkti), vaatamata sellele, et internetiühendusega leibkondade osakaal oli suhteliselt väike (66 % aastal 2014).

Jooniselt 3 on näha, et leibkondade internetiühendusi võib mõjutada nende sissetuleku tase. 2014. aastal oli EL-28-s internetiühendusega leibkondade osakaal esimeses sissetulekukvartiilis (kõige väiksema sissetulekuga 25 % leibkondadest) 60 %, suurenes teises ja kolmandas sissetulekukvartiilis ning oli neljandas sissetulekukvartiilis (kõige suurema sissetulekuga 25 % leibkondadest) juba 97 %. Kõigis ELi liikmesriikides esines sama põhimuster: internetiühendusega leibkondade osakaal oli kõige väiksem esimeses sissetulekukvartiilis, kasvas järjest igas järgmises kvartiilis ning oli kõige suurem neljandas sissetulekukvartiilis. Ootuspäraselt olid internetile juurdepääsu osakaalu erinevused sissetulekukvartiilide vahel suhteliselt väikesed nendes liikmesriikides, kus interneti juurdepääsetavuse tase oli üldiselt kõrge (näiteks Madalmaad ja Luksemburg). Seevastu suuremaid erinevusi täheldati üldjuhul neis liikmesriikides, kus interneti juurdepääsetavuse üldine tase oli madalam ehk peamiselt ELi lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides ja Balti riikides.

Neljandas sissetulekukvartiilis olid internetiühendusega leibkondade osakaalu erinevused ELi liikmesriikide vahel suhteliselt väikesed, ulatudes 93 %-st Bulgaarias kuni 100 %-ni Luksemburgis. Kõnealusest vahemikust jäid allapoole ainult Itaalia (90 %; 2013. aasta andmed) ja Rumeenia (85 %). Esimesse sissetulekukvartiili kuuluvate leibkondade internetiühenduste puhul olid liikmesriikide erinevused märksa suuremad, ulatudes 29 %-st Rumeenias ja Leedus kuni 89 %-ni Luksemburgist ja Madalmaades. Nimetatud vahemikust allapoole jäi Bulgaaria (15 %).

Interneti kasutamine

2014. aasta alguse seisuga kasutas EL-28-s arvutit (vähemalt üks kord küsitlusele eelnenud kolme kuu jooksul) veidi rohkem kui kolmveerand 16–74-aastastest elanikest (78 %). Taanis, Luksemburgis, Madalmaades, Rootsis, Soomes ja Ühendkuningriigis kasutas internetti vähemalt üheksa inimest kümnest. Seevastu Portugalis, Kreekas, Itaalias, Bulgaarias ja Rumeenias kasutas internetti vähem kui kaks kolmandikku 16–74-aastastest elanikest.

Nende EL-28 elanike arv, kes ei olnud kunagi internetti kasutanud, oli 2014. aastal 18 % ehk 2 protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal ning vähem kui 2009. aasta näitaja 30 %. Digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärgi kohaselt peaks nende EL-28 elanike arv, kes ei ole kunagi internetti kasutanud, langema 2015. aastaks 15 % tasemele.

2014. aastal kasutas peaaegu kaks kolmandikku inimestest (65 %) internetti iga päev – vt joonis 4 – ning 10 % kasutas seda vähemalt korra nädalas (kuid mitte iga päev). Seega kasutas internetti regulaarselt (vähemalt kord nädalas) 75 % inimestest. Selline internetikasutuse tase tähendab, et kavandatust ühe aasta võrra varem on saavutatud digitaalarengu tegevuskava eesmärk 75 % (seda sooviti saavutada 2015. aastal). ELi internetikasutajate osakaalude vahemiku alumises otsas olid Rumeenia (60 %), Tšehhi Vabariik ja Poola (76 %) ning ülemises otsas olid Madalmaad (90 %), Luksemburg (92 %) ja Itaalia (94 %). Igapäevaste internetikasutajate osakaal kõigi internetikasutajate seas oli suur ka Norras (93 %) ja Islandil (95 %).

Joonisel 5 vaadeldakse interneti kasutamist liikvel olles ehk mujal kui kodus või tööl ning interneti kasutamist kandearvutis või käeshoitavas seadmes mobiilsidevõrgu või traadita internetiühenduse vahendusel. Joonisel on võrreldud 2012. aasta andmeid, mille kohaselt kasutas mobiilseadmeid internetiühenduse loomiseks 36 % 16–74-aastastest EL-28 elanikest, 2014. aasta andmetega, kus kõnealune osakaal oli tõusnud 51 %-ni. Kõige levinumad mobiilseadmed, milles internetti kasutati, olid mobiil- või nutitelefonid, sülearvutid, väikesed sülearvutid (netbook) ja tahvelarvutid. Kõige suurem mobiilse interneti kasutamise osakaal registreeriti 2014. aastal Rootsis, Taanis ja Ühendkuningriigis, kus liikvel olles kasutas internetti umbes kolm neljandikku 16–74-aastastest elanikest. Seevastu Bulgaarias, Rumeenias ja Itaalias kasutas internetti mujal kui kodus või tööl ligikaudu veerand inimestest.

Üks EL-28-s kõige enam levinud tegevusi internetis 2014. aastal oli suhtlusvõrgustikes osalemine. Peaaegu pooled 16–74-aastastest elanikest (46 %) kasutasid internetis suhtlusvõrgusikke, näiteks Facebooki või Twitterit.

Taanis, Rootsis, Ungaris, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis kasutas suhtlusvõrgustikke vähemalt kuus inimest kümnest ning sama kehtis ka Islandi ja Norra kohta; Madalmaades oli vastav osakaal (59 %) ainult pisut väiksem. Skaala teises otsas oli neli ELi liikmesriiki, kus selliseid veebisaite kasutas vähem kui neli inimest kümnest, ehk Prantsusmaa, Poola, Itaalia ja Rumeenia; sama kehtis ka Türgi kohta.

Pilvandmetöötluse kasutamine failide salvestamiseks ja jagamiseks

Pilvandmetöötlusel põhinevad teenused võimaldavad kasutajatel salvestada internetiserverisse faile või kasutada seal töötavat tarkvara. Suhtlusvõrgustikes osalemiseks, muusika kuulamiseks või filmide vaatamiseks kasutatavate veebirakendustega võrreldes on pilveteenused suhteliselt uus nähtus. Üks põhilisi raskusi pilveteenuste kasutatavuse mõõtmisel on seotud sellega, kuidas eristada neid selgelt muudest e-teenustest. Joonisel 7 on kujutatud kahte näitajat, mis on seotud pilveteenuste kasutamisega failide salvestamiseks ja jagamiseks. 2014. aastal kasutas iga viies EL-28 16–74-aastane elanik (21 %) failide salvestamiseks interneti salvestusruumi ehk pilveteenuseid. Madalmaades, Rootsis, Luksemburgis, Ühendkuningriigis ja Taanis kasutas interneti salvestusruumi failide salvestamiseks rohkem kui kolmandik elanikest, samas kui Leedus, Poolas ja Rumeenias kasutas neid teenuseid samal eesmärgil vähem kui iga kümnes inimene.

Failide jagamiseks kasutati interneti salvestusruumi vähem kui muid elektroonilisi failide jagamise võimalusi, nagu ilmneb üksikasjalikumatest tulemustest (vt interneti- ja pilveteenuseid käsitlev artikkel (inglise keeles)). Kui 2014. aastal kasutas interneti salvestusruumi failide jagamiseks 15 % EL-28 elanikest, siis suurem osa kasutas samal eesmärgil e-posti rakendusi (44 %), mälupulkasid, DVD-plaate või Bluetooth-ühendust (30 %) või isiklikke veebisaite ja suhtlusvõrgustikke (28 %). Enamus pilveteenuste kasutajaid hindas kõrgelt lihtsust, mis kaasneb võimalusega kasutada faile mitmes eri seadmes või asukohas. Samas ei olnud märkimisväärne osa elanikkonnast veel teadlik pilveteenuste olemasolust, kuigi nad olid internetikasutajad. Kõnealustest teenustest teadlike internetikasutajate seas takistas nende kasutamist sageli mure turvalisuse ja privaatsuse pärast.

Kaupade ja teenuste tellimine

EL-28-s on suurenenud on nende 16–74-aastaste inimeste osakaal, kes tellisid interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks otstarbeks, ning 2014. aastal jõudis see 50 %-ni, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 2012. aastal (vt joonis 8). Seega saavutati digitaalarengu tegevuskava eesmärk, et 2015. aastal teeks internetis oste 50 % elanikkonnast, ühe aasta võrra varem. Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Luksemburgis, Madalmaades, Saksamaal ja Soomes tellis interneti vahendusel kaupu või teenused üle kahe kolmandiku elanikest, kuid Itaalias ja Bulgaarias oli see osakaal lähemal ühele viiendikule ja Rumeenias umbes üks kümnendik. Protsendipunktidena toimus aastatel 2012–2014 suurim kasv Eestis, kus see oli 26 protsendipunkti: 2012. aasta 23 % tasemelt 2014. aasta 49 % tasemele. Suuruselt järgmise kasvuga ELi liikmesriik oli Tšehhi Vabariik (11 protsendipunkti); Islandil oli kasv 12 protsendipunkti.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Kiired tehnoloogilised muutused interneti ja IKT muude uute kasutusaladega seotud valdkondades esitavad statistikale uusi ülesandeid. Selles valdkonnas ongi toimunud märkimisväärne areng ning statistilisi vahendeid on kohandatud vastavalt muutunud andmevajadusele. Valdkonna statistikat hinnatakse uuesti igal aastal, et tagada selle vastavus kasutajate vajadustele ning käia kaasas kiirete tehnoloogiliste muutustega.

Selline lähenemisviis kajastub ka Eurostati uuringus IKT kasutamise kohta leibkondade ja üksikisikute poolt. Selle iga-aastase uuringu abil võrreldakse IKTst tulenevaid arengusuundi, jälgides nii tuumikmuutujate arengut ajas kui ka uurides sügavuti muid aspekte konkreetsel ajahetkel. Kui esialgu keskenduti uuringus juurdepääsu ja ühendusega seotud probleemidele, siis nüüd hõlmab laiendatud teemade ring mitmesuguseid valdkondi (näiteks e-valitsus ja e-kaubandus) ning sotsiaalmajanduslikku analüüsi (näiteks piirkondlik mitmekesisus, soolised iseärasused, vanuse, haridustaseme ja tööhõive olukorra erinevused). Erinevate tehnoloogiate osas on seda uuringut kohandatud nii, et see hõlmaks uusi tooterühmi ja kommunikatsioonitehnoloogia lõppkasutajani viimise vahendeid.

Katvus ja mõisted

Leibkondade uuring hõlmab vähemalt ühe 16–74-aastase liikmega leibkondi. Leibkondade juurdepääs internetile näitab, mitmel protsendil leibkondades on selline internetiühendus, mis võimaldab leibkonna kõigil liikmetel soovi korral kodus internetti kasutada, kasvõi ainult e-kirja saatmiseks.

Internetikasutajad on kõik 16–74-aastased isikud, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul internetti kasutanud. Regulaarseteks internetikasutajateks loetakse isikuid, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul kasutanud internetti keskmiselt vähemalt korra nädalas.

Uuringu vaatlusperiood oli 2014. aasta esimene kvartal, uuringuperiood oli enamikus riikides teine kvartal. 2014. aasta uuring sisaldas pilveandmetöötlust käsitlevat erimoodulit ja 2012. aasta uuring mobiilse interneti kasutamise moodulit.

Kõige sagedamini internetile juurdepääsemiseks kasutatud juhtmepõhised tehnoloogiad jagunevad lairiba- ja sissehelistamisega ühenduseks tavatelefoniliini või ISDN-ühenduse kaudu. Lairibaühenduses kasutatakse digitaalseid abonendiliine (DSL) ja tehnoloogiat, mis võimaldab kiiret andmeedastust. Lairibaliinid on liinid, mille andmeedastuskiirus on suurem kui ISDN-ühendusel ehk vähemalt 144 kbit/s. Levinud seadmed kodus interneti kasutamiseks on lauaarvutid ja kandearvutid.

Mobiilseks interneti kasutamiseks loetakse interneti kasutamist mujal kui kodus või töökohas, kasutades kandearvutit või pihuseadet ning mobiilsidevõrku või traadita internetiühendust.

Pilvandmetöötluse teenused pakuvad interneti salvestusruumi failide salvestamiseks ning nendega võib kaasneda lisavõimalusi üles laaditud failide jagamiseks või redigeerimiseks. Leibkondade ja üksikisikute IKT kasutuse uuringus käsitleti pilveteenuste kasutamist isiklikul otstarbel.

Kaupade ja teenuste tellimine üksikisikute poolt käib uuringule eelnenud 12 kuu kohta ning hõlmab kinnitatud majutus- või reisitellimusi, finantsinvesteeringute, telekommunikatsiooniteenuste, videomängude või tarkvara ja infoteenuste ostu internetis, kui nende eest on otseselt tasutud. Interneti kaudu tasuta saadud kaubad ja teenused siia alla ei kuulu. Samuti ei kuulu siia tellimused, mis esitatakse käsitsi trükitud e kirja, SMSi või MMSiga.

Kontekst

Internetile juurdepääsu ja selle kasutamise hindamisel peetakse oluliseks lairibatehnoloogiaid, sest need võimaldavad kasutajatel edastada kiiresti suuri andmemahte ja nende korral on ühendusliinid pidevalt avatud. Lairibaühenduse kasutuselevõttu loetakse peamiseks näitajaks IKT poliitika kujundamisel. Laialdane juurdepääs internetile lairibaühenduse kaudu on oluline internetipõhiste uudsete teenuste, nagu e-äri, e-valitsuse ja e-õppe arendamiseks. Digitaalne abonendiliin (DSL) on endiselt peamine lairibatehnoloogia edastamise viis, kuigi üha enam levivad ka alternatiivid nagu kaabel- ja satelliitside, kiudoptilised võrgud ja traadita kliendiliinid.

2010. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu teatise Euroopa digitaalse tegevuskava kohta (KOM(2010) 245 lõplik), mis sisaldab strateegiat õitsva digitaalmajanduse saavutamiseks 2020. aastaks. Digitaalarengu tegevuskava on üks seitsmest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusest. Strateegias on kindlaks määratud tegevuskavad ja meetmed, mille eesmärk on kasutada maksimaalselt digitaalajastu eeliseid ühiskonna ja majanduse kõikidel tasanditel. Tegevuskavas keskendutakse seitsmele esmatähtsale tegevusvaldkonnale: digitaalse ühtse turu loomine, koostalitlusvõime parandamine, interneti usaldusväärsuse ja turvalisuse suurendamine, kiirema internetiühenduse pakkumine, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute soodustamine, digitaalse kirjaoskuse ja e-kaasatuse parandamine, IKT rakendamine selliste ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused ja elanikkonna vananemine.

2012. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas” (COM(2012) 529). ELi laiem poliitiline huvi on võimaldada ja hõlbustada pilvandmetöötluse kiiremat kasutuselevõttu kõigis majandussektorites. Pilvandmetöötlus on üks strateegiline e-tehnoloogia, mille abil peaks olema võimalik suurendada tootlikkust ja täiustada teenuseid.

2015. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015) 192), mis on üks komisjoni tähtsamaid prioriteete. Strateegias käsitletakse kolme valdkonda:

parem juurdepääs veebis pakutavatele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas;
digitaalvõrkude ja teenuste arenguks kõige sobivama keskkonna loomine;
digitaalmajanduse kui majanduskasvu liikumapaneva jõu kõigi võimaluste ärakasutamine Euroopa majanduses ja tööstuses.